|
Kattentack in Kirchspiel Haljall, Wierland
Aaspere mõisat (saksa k Kattentack) on esmamainitud 1583. aastal.
Oma eestikeelse nime sai mõis von Hastferite aadliperekonna järgi,
kellele ta kuulus kuni 18. sajandi alguseni. 18. sajandil kuulus mõis
nii von Pahlenitele, von Stackelbergidele kui ka Georg Friedrich
Veltenile. Viimane lasi sinna püstitada esindusliku kahekorruselise varaklassitsistliku peahoone.
18. sajandi lõpuaastail omandasid mõisa von Dellingshausenid. Sellele
järgnes mõisa peahoone ulatuslik ümberehitamine tollal moes olnud kõrgklassitsistlikus
stiilis. Hoonet pikendati mõlemast otsast ning nii fassaadile kui ka tagaküljele lisati esinduslikud portikused.
Aaspere mõisahoone on klassitsistliku mõisaarhitektuuri üks kauneimaid esindajaid.
Fassaadi portikus on kuuesambaline ning seda ilmestab suur astmikviil.
Samas stiilis väiksemad astmikviilud kaunistavad külgrisaliite.
Tagafassaadi nelja sambaga portikus algab teise korruse tasapinnalt ning
see on varustatud kolmnurkfrontooniga. Ka tagakülje külgrisaliitidel on
kolmnurkfrontoonid.
Väga suurejooneliselt kujundati ka mõisapark ning kõrvalhooned.
Tähtsamad majandushooned - ait, tall-tõllakuur jt - püstitati peahoone
esise avara pikliku väljaku äärtele. Väljaku lõpetab tiik, mille taha
rajati veel mitmeid kõrvalhooneid - laut, kuivati, valitsejamaja
(varemetes), sepikoda jt. Suur hulk neist moodustab omaette sisehooviga
ansambli teisel pool Kadrinasse suunduvat teed.
Peahoone tagaküljele rajati mitme tiigiga suur park. Suurima tiigi
keskel on kaks kaunist saart. Peahoone keskteljele, teisele poole suurt
tiiki, püstitati aiatempel (praeguseks hävinud). Päris pargi kaguservas
asub von Dellingshausenite mälestussammas (obelisk).
Kolm mõisasüdamesse suunduvat teed (kaks Tallinn-Narva maanteele, kolmas
Kadrina suunas) kujundati lehisealleedena. Neist esinduslikum on 2,1 km
pikkune põhjapoolne allee, mis on kujundatud sirge sihiteena. Kuna
mõisahoone on orientreeritud põhja-lõuna suunas, ei suundu nimetatud
allee küll peahoone keskteljele, kuid ta jõuab välja hoone esiväljakule
peahoone sihis. Ka ülejäänud kaks lehisealleed on muljetavaldavad -
vastavalt 1,5 ja 1,4 km pikad.
Von Dellingshausenite aadliperekonna kätte jäi mõis kuni 1919. aasta
võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Eestimaa rüütelkonna viimane
peamees Eduard von Dellingshausen. 1920ndatel aastatel asutati
mõisa lastekodu. Peahoone kannatas tugevalt 1966. aasta tulekahjus, kuid
siiski taastati selle järel. Mõisahoone parempoolse otsa lähedusse
püstitati 1970tel aastatel kolmekorruseline koolihoone.
Säilinud ja alles on ka enamik kõrvalhooneid, kuigi mitmed neist ümber ehitatud kujul ning mõned varemetena.
Viimased aastad on mõis eraomanduses ning
peahoonet on mitmeti korrastatud ja restaureeritud. Peahoones on
korraldatud mitmeid kunstinäitusi ning teisi kultuuriüritusi.
Kontakt: asko@estate.ee, tel. 504 7602.
Ajaloolise jaotuse järgi
Virumaale
Haljala kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Lääne-Virumaale
Haljala valla territooriumile.
| 
