Kambja kirikumõis (Pastorat Kamby)
Haaslava (Haselau) rüütlimõis
Hilja (Hiljamois) Haaslava kõrvalmõis
Kaarli e Puugi (Karlsberg) poolmõis
Kammeri (Duckershof) rüütlimõis
Kodijärve (Gothensee) rüütlimõis
Krüüdneri (Krüdnershof) rüütlimõis
Maaritsa (Neu-Rewold)
Vana-Prangli kõrvalmõis
Maidla (Maydellshof)
Suure-Kambja kõrvalmõis
Raanitsa (Neuhof) rüütlimõis
Reola (Rewold) rüütlimõis
Suure-Kambja (Groß-Kamby) rüütlimõis
Uhti (Ucht) Reola kõrvalmõis
Vana-Kuuste (Alt-Kusthof) rüütlimõis
Vana-Prangli e Prangli (Alt-Wrangelshof) rüütlimõis
Vastse-Kambja (Neu-Kamby) rüütlimõis
Vastse-Prangli (Neu-Wrangelshof) rüütlimõis
Veskimõisa (Mühlenhof) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond moodustati 15. sajandi keskel Otepää, Tartu ja Võnnu kihelkondade äärealadest.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna põhjapoolsed kaks kolmandikku koos keskusega jäävad kaasaegse
Tartu maakonna koosseisu. Kihelkonna lõunapoolne kolmandik moodustab
aga osa kaasaegsest Põlvamaast.
Kihelkonna tuumikala moodustab Kambja valla.
Kirdepoolne osa kihelkonnast Haaslava ümbruses moodustab Haaslava
valla, mille alad ulatuvad Kriimani mõisa lähikonnas kihelkonnast ida
poole välja Võnnu kihelkonda. Kihelkonna väike loodenurk Reola mõisa
ümbruses kuulub Ülenurme valda. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse
Tartumaa kooseisu.
Kihelkonna lõunapoolsed, Põlvamaa alad
kuuluvad Valgjärve valda (Maaritsa ja Krüüdneri mõisate ümbrus) ja
Kõlleste valda (Veskimõisa ja Prangli mõisate lähikond).
| 
