Hoerdel in Kirchspiel Joerden, Harrien
Hõreda mõisa (saksa k Hoerdel) rajas Berendt von Taube 1627.
aastal, eraldades selleks maatüki Rapla kihelkonnas asuvast Sikeldi
mõisast. 18. sajandi alguspoolel oli mõis nii von Fockide, von Tollide
kui ka von Baggehufwudtide omanduses. Alates 1755. aastast kuulus mõis
von Stahlide
aadlisuguvõsale.
1812. aastal, Gideon von Staali ajal valminud peahoone oli Eesti kõrgklassitsismi
üks tippteoseid. Kahekorruselise pika kivihoone keskosas paikneb
kolmekorruseline kaarjas kuppelehitis. Fassaadi otsmisi eenduvaid
tiibehitisi kaunistavad nelja sambaga kolmnurkfrontooniga portikused.
Erakordselt kaunis oli hoone keskosas paiknev kuppelsaal ning sellega
siseportaali abil
ühendatud tagumine saal. Kuppelsaali ehteks oli Tallinna kunstniku Neusi
1811. aastal maalitud triumfiteemaline friis, mis lähtus
antiikeeskujudest. Saali kuppel-lagi oli kaetud kassettmaalingutega.
Sarnane maalitud friis asus ka tagumises saalis, mida kasutati
maaligaleriina.
Peahoone esise suure auringi keskel oli tiik. Arvukad kõrvalhooned paiknesid peahoonest enamikus lõuna ja lääne pool.
Hõreda mõisa suurte ehituskulude tõttu pidi Gideon von Staal mõisa 1819. aastal aga maha
müüma, ostes saadud raha eest väikese
Pirgu mõisa,
mille ta ka 1820tel aastatel Hõreda laadselt kõrgklassitsismi eeskujudel
välja ehitas.
Pärast mitmeid omanikevahetusi siirdus Hõreda mõis 1842. aastal von
Stackelbergide suguvõsa omandusse. Von Stackelbergidega jäi mõisasüda
seotuks kuni 1939. aasta ümberasumiseni.
Pikalt tühjana seisnud hoone oli 1990te keskpaigaks muutunud pooleldi
varemeiks — alles oli praktiliselt vaid majakarp. 1980tel hoonele pandud
uus katus jäi kahjuks tegemata aga just keskkupli kohalt. See hävitas
järgneval aastakümnel kuppelsaali interjööri koos maalingutega, jättes
alles vaid tühised fragmendid. Kaasajal on hoone eraomanduses ning
õnneks lõpuks ka katustatud ning tühjad aknaavad laudadega kinni löödud,
millega on suurem häving peatatud.
Ka kõrvalhoonetest on alles vähesed riismed. Vaatamist on väärt
neogooti stiilis
viinavabriku varemed.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Juuru kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Raplamaale
Juuru valla territooriumile.
|