Ajaloolisele Võrumaale (Kreis Werro) kuulunud kihelkonnas paiknes 20 mõisat - 1 kirikumõis ning 16 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 7 karjamõisat.

    Kanepi kirikumõis (Pastorat Kannapäh)
    Erastvere (Errestfer) rüütlimõis
    Heisri (Neu-Pigant) rüütlimõis
    Hurmi (Hurmi) rüütlimõis
    Jõksi (Jexi) Karste kõrvalmõis
    Kaagri (Kagrimois) Kooraste kõrvalmõis
    Karaski (Karraski) rüütlimõis
    Karste (Karstemois) rüütlimõis
    Krootuse (Köllitz) rüütlimõis
    Kooraste (Korast) rüütlimõis
    Mügra (Bellevue) Karste kõrvalmõis
    Piigandi (Alt-Pigant) rüütlimõis
    Pikajärve (Langensee, Johannishof, Groß-Johannishof) rüütlimõis
    Põlgaste (Pölks) rüütlimõis
    Saverna (Sawwern) rüütlimõis
    Soodla (Neu-Pigast) rüütlimõis
    Sõreste (Serrist) rüütlimõis
    Tamme (Tammen) rüütlimõis
    Valgjärve (Weissensee) rüütlimõis
    Vana-Piigaste e Piigaste (Alt-Pigast) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond moodustati 1675. aastal Põlva, Urvaste ja Otepää kihelkonna äärealade baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna alad jäävad tervikuna kaasaegse Põlvamaa koosseisu.

Kanepi kihelkonna põhiosa moodustab Kanepi valla. Kihelkonna põhjaots Krootuse mõisa ümbruses moodustab Kõlleste valla lõunapoolse osa. Väike kihelkonna loodeala Saverna ja Soodla mõisate ümbruses moodustab Valgjärve valla idaosa. Kihelkonna väike kagunurk Põlgaste mõisa ümbrusega kuulub Laheda valda.