Järva-Jaani kirikumõis (Pastorat St. Johannis)
Einmanni (Korps) rüütlimõis
Kaeva (Kaewa) Einmanni kõrvalmõis
Karinu (Kardina) rüütlimõis
Kuie (Kui) rüütlimõis
Kuksema (Jürgensberg) rüütlimõis
Kuusna (Kusna) rüütlimõis
Metsamõisa (Karlsbrunn) poolmõis
Metstaguse (Metztacken) rüütlimõis
Orina (Orgena) rüütlimõis
Pähu (Pähho) Kuksema kõrvalmõis
Rava (Rawaküll) rüütlimõis
Roosna-Alliku (Kaltenbrunn) rüütlimõis
Seliküla (Selliküll) rüütlimõis
Türje (Türjel) Võhmuta kõrvalmõis
Võhmuta (Wechmuth) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel varasema Loppegunde muinaskihekonna põhjal.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Järva-Jaani kihelkonna alad jagunevad kaasaegse Järvamaa ja Lääne-Virumaa vahel.
Kihelkonna ala keskosa umbes 60% ulatuses
moodustab Järva-Jaani valla. Läänepoolsed kihelkonna alad Roosna-Alliku
ümbruses moodustavad Roosna-Alliku valla tuumiku. Kihelkonna põhjatipp
Rava mõisa ümbrusega kuulub Ambla valda. Väike lõunapoolne kihelkonna
serv koos Kuusna mõisaga kuulub Koeru valda. Kõik nimetatud alad asuvad
kaasaegsel Järvamaal.
Kihelkonna väljavenitatud idapoolne sopp
Võhmuta ja Einmanni mõisate ümbruses moodustab Tamsalu valla lääneosa
kaasaegsel Lääne-Virumaal.
| 
