Kaunisaar in Kirchspiel St. Johannis, Harrien
Kaunissaare mõis (saksa k Kaunisaar) on Põhja-Eesti üks vanimaid.
1326. aastal rajas Tallinna piiskop sinna oma residentsi. Tollal oli
mõis välja ehitatud arvatavasti kivist
kindlustatud mõisahoone ehk vasallilinnusena.
See on järgnevate aastasadade jooksul aga hävinud ning kaasajal ei ole
teada selle kohta ega olemasolugi. Kui 1413. aastal rajas piiskop uue
residentsi 7 kilomeetri kaugusele
Kiviloole,
siis jäi Kaunissaare väikeseks kõrvaliseks kohakeseks, kus peamine rajatis oli Jägala jõel paiknev vesiveski.
Veskikohast iseseisva mõisa staatusse tõusis Kaunissaare uuesti 1815. aastal, mil ta eraldati poolmõisana
Peningi mõisa
maadest. 19. sajandil vahetas mõis mitmeid kordi omanikke. 1830-40ndatel
aastatel kuulus mõis von Unger-Sternbergidele, alates 1878. aastast aga
Johannes von Stackelbergile. Hiljem omandas mõisa eesti päritolu Tõnis
Saarmann.
Katusekorrusega puidust peahoone püstitati
mõisa 19. sajandi keskpaigas. Hoone paiknes jõeäärse väheldase künka
otsas, arvatava keskaegse piiskopilinnuse asupaigas. Püstitati ka rida
kõrvalhooneid. Samas jäi mõis ka arvestatava tähtsusega veskimõisaks -
19. sajandi lõpul ning 20. sajandi algul püstitati sinna uus
kahekorruseline kivist veskihoone, kus tegutsesid nii puupapivabrik kui
ka villaveski. Hiljem asus samas hoones elektrijaam, mis töötas kuni
1960te aastateni.
Mõisa peahoone hävis tulekahjus 1945.
aastal. Mitmed kõrvalhooned (nt sepikoda) jäid veehoidla ehitusele
1980ndate aastate algul ette ja lammutati. Säilinud on siiski hulganisti
kõrvalhooneid, enamik neist on eravalduses. 19. sajandi lõpu
kahekorruseline veskihoone on lammutatud algsest lühemaks ning säilinud
ümber ehitatud kujul. Mõisasüdame veepiiri on ümber kujundanud 1980te
aastate algul rajatud Kaunissaare veehoidla, mille alla jäi ka mitmeid
kõrvalhooneid.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Harju-Jaani kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Harjumaale
Anija valla territooriumile.
|