Aya in Kirchspiel Wenden, Kreis Dorpat
Ahja mõis (saksa k Aya) pärineb keskajast ning seda on esimest
korda mainitud 1553. aastal.
Poola ajal kuulus mõis Kawerite ning Rootsi ajal Oxenstjernade omadusse.
Peale Põhjasõda kinkis Vene tsaar Peeter I mõisa pastor Ernst Glücki
lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. 1743.
aastal sai mõisa omanikuks Francois Guillemot de Villebois.
De Villebois'de ajal, 1740te aastate lõpus, püstitati mõisa kahekorruseline poolkelpkatusega
barokne
peahoone, mis tollal oli Lõuna-Eesti üks luksuslikumaid.
Hoone kahe akna laiuseid külgrisaliite kaunistavad kolmnurkfrontoonid,
kolme akna laiust keskrisaliiti aga kaarfrontoon. Akende kohal on
stiilsed ehisfrontoonid. Fassaadi kaunistavad stiilsed rusteeritud
pilastrid.
Hoone projekt pärineb tõenäoliselt Rastrelli
töökojast, kes projekteeris nii Peterburis asuva Vene tsaarilossi
Talvepalee kui ka Kuramaa hertsogilossid Miitavis (Jelgavas) ja Rundales
praeguse Läti aladel. Peahoone keskrisaliiti kaunistab kaarfrontoon,
külgrisaliitidel on lamedad kolmnurkfrontoonid. Kuni viimase ajani
(tulekahjuni) oli teataval määral säilinud ka barokset sisekujundust.
Rikkalik fassaadidekoor ja ärklilaadne hulknurkne juurdeehitus
keskrisaliidil pärinevad 20. sajandi algusest.
1766. aastal siirdus mõis von Liphartide valdusse. Hiljem oli mõis veel
von Knorringite ja von Löwis of Menarite omanduses. Alates 1819. aastast
kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Braschidele.
1929. aastal kolis mõisahoonesse kool, mis
tegutses seal 1997. aastani, mil naabruses valmis uus koolihoone.
Hoone hävis tulekahjus ööl vastu 9. oktoobrit 2007. aastal, mil sellest
jäid järele praktiliselt ainult müürid - kogu puitosa põles ära.
Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, kuigi reeglina ümber ehitatult. Vaatamisväärne on kaunis tiigiga park.
Mõisasüdamest kahe kilomeetri kaugusel loodes asub mõisaomanike von
Braschide perekonnakalmistu, kuhu mõisast suundus kaunis allee.
Matusepaigaks oli väike metsatukk, mille keskel asus neorenessanss-stiilis
kabel, millel oli erakordselt kaunis ümarkaarne portaal.
1932. aastal võeti vahepeal rüüstatud ning
mahajäetud von Braschide perekonnakalmistu kasutusele kogu ümbruskonna
matmispaigana, milleks ta on jäänud tänini. Tõenäoliselt sellest ajast
pärineb kabeli lihtsustatud katus - algne katus sai arvatavasti viga
juba 1918-19 Vabadussõja ajal rüüstamiste läbi. Algsest mõisast
kalmistule suundunud alleest on teena kasutusel vaid kalmistupoolne osa,
kuigi puude rida on selgelt märgatav veel täies pikkuses.
Ajaloolise jaotuse järgi
Tartumaale
Võnnu kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Põlvamaale
Ahja valla territooriumile.
|