|
Kawershof in Kirchspiel Karolen, Kreis Werro
Kaagjärve mõisat (saksa k Kawershof) on esmamainitud 1541.
aastal. Oma nime sai mõis tollaste omanike Kawerite järgi. Peale
Põhjasõda kuulus mõis nii Golovinile kui ka Golitsõnile. 1801. aastast
kuni 1919. aastani olid mõisal
Karula mõisaga
ühised omanikud - algselt von Brüggenid, hiljem aga von Groted.
Mõisa peahoone on 19. sajandi teise poole
neorenessanss-stiilis
ehitis.
Hoone oli algselt keskelt ühekorruseline, otstest aga kahekorruseline.
Hoone vasakpoolses otsas on asub väike neljatahuline torn. 1950tel
aastatel täiskahekorruseliseks ehitatud hoones paikneb Kaagjärve
Lasteaed-Algkool.
Mõisakompleksi kuulub ka hulk stiilseid
tellishooneid 19. sajandi lõpust — valitsejamaja, kaaristuga ait jt.
Ait paikneb teisel pool peahoone esist auringi. Ringi keskel asub
maaliline tiik. Peale Kaagjärve-Mäemõisa tööstuskomopleksi rajamist
hakati ajaloolist mõisasüdant nimetama tihti ka Alamõisaks.
1880tel aastatel rajati mõisast 2,5 kilomeetrit lääne poole, Rautina
järvest väljuva väikese Kaagjärve oja äärde võimas ja stiilne
tööstuskompleks. See on eesti keeles tuntud Mäemõisa nime all, saksa
keeles aga nimetuste Kawershof Fabrik ja Grotenhof all.
Alates 1880test aastatest kuni Esimese maailmasõjani ehitati sinna
õllevabrik, jahuveski, saeveski, villavabrik, ketruskoda jm
tööstushooneid.
Ühe- ja kahekorruselised historitsistlikud tööstushooned on ehitatud
ühtses stiilis, kasutades punast tellist ja maakivi. Õllevabriku
otsaviilu teravkaaraknad viitavad neogootikale.
Vabrikukompleks on viimased aastad paljus lagunenud, kuigi ta on eraomanduses.
Ajaloolise jaotuse järgi
Võrumaale
Karula kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Valgamaale
Karula valla territooriumile.
| 
