|
Karolen in Kirchspiel Karolen, Kreis Werro
Karula mõis (saksa k Karolen) eraldati
Sangaste mõisa
lõunapoolsetest maadest 1741. aastal. Algselt kuulus mõis von
Delwigitele ning hiljem von Brüggenitele. 1838. aastal omandasid mõisa
von Groted, kelle valdusse jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni.
Karula mõisasüda oli ümbruskonna üks esinduslikumaid. Väheldase künka
otsas paiknenud kahekorruseline peahoone oli ehitatud arvatavasti 18.
sajandi lõpul, kuigi 19.-20. sajandil oli teda mitu korda ümber
ehitatud.
Lõplikul kujul oli peahoonel kolmekorruseline keskosa, mille tippu
ehitati 20. sajandi algul veel kuppeltorn.
Peahoone ümbruses oli suur park ning arvukalt kõrvalhooneid, suur osa
neist stiilseid.
Peahoone põles maha 1919. aastal Vabadussõjas. Varemed lammutati 1924.
aastal, rohtunud küngaste all on alles mõningad keldrid. Samas on
säilinud suur park ning hulk kõrvalhooneid. Väga kaunis on 19. sajandi
lõpul püstitatud maakivist
neogooti
stiilis valitsejamaja. Valitsejamaja ilmestavad sakmeline katuseäär ning teravkaaraknad meenutavad keskaegset kindlust.
Mõisast poole kilomeetri kaugusel kagus
maalilise künka otsas asub mõisaomanike von Grotede perekonnakalmistu.
Seal asunud neogooti
stiilis tellistest matusekabelist on säilinud peamiselt müürid.
Ajaloolise jaotuse järgi
Võrumaale
Karula kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Valgamaale
Karula valla territooriumile.
|
Kirchspiel Karolen in Kreis Werro
Ajaloolisele Võrumaale (Kreis Werro)
kuulunud kihelkonnas paiknes 6 mõisat -
1 kirikumõis ning
2 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga.
Sellele lisandus 14 karjamõisat.
|
 |
| |
Karula kirikumõis (Pastorat Karolen)
Kaagjärve (Kawershof) rüütlimõis
Kaagjärve-Mäemõisa
(Grotenhof, Kawershof Fabrik)
Kaagjärve kõrvalmõis
Karula (Karolen) rüütlimõis
Pikkjärve (Langensee)
Karula kõrvalmõis
Rebasemõisa (Repsberg)
Karula kõrvalmõis
Tekkelugu.
Kirikukihelkond asutati 14. sajandil. Milline muinaskihelkond või selle
osa asus selles paigas 13. sajandi algul, ei ole kahjuks teada.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna alade enamik jääb kaasaegsele Valgamaale, v.a hõreda asustusega
alad idaosas Ähijärve ümbruses, mis jäävad kaasaegsele Võrumaale, Antsla ja Mõniste valdadesse.
Kihelkonna tuumik moodustab Karula valla,
mis ulatub lääneosas Valga külje all ka kihelkonna maadelt välja
ajaloolisele Valgamaale. Mõned külad kihelkonna edelaservast kuuluvad ka
Taheva valda.
|
|
