|
Schloß Helmet in Kirchspiel Helmet, Kreis Fellin
Helme paikkkonda läbis ajalooliselt tähtis tee, mis ühendas omavahel nii
muistse Sakala- ja Ugandimaad kui ka hilisemaid Viljandi- ja Tartumaid.
Tee äärse järsunõlvalise künka otsa 14. sajandil püstitatud ordulinnus
rajati seega tüüpilise teetõkkelinnusena. Arvatakse, et samas paigas
asus juba eestlaste muinaslinnus, aga selle kohta senini faktid
puuduvad.
Ordulinnus oli ligikaudu 60x120 meetri
suurune ja korrapäratu kujuga, järgides künka loodusliku kuju. Vaid
lõunas oli maastikku veidi täiendatud vallikraaviga. Hooned paiknesid
mööda välisseinte ääri ümber pikliku sisehoovi, olles kahe- kuni
kolmekorruselised.
Sissepääs linnusesse asus ta lühikeses lõunaotsas, kus oli üle
vallikraavi kulgev sild, mis toetus kõrgetele kivisammastele.
16. sajandi keskpaigas möllanud Liivi sõjas
jäi linnus praktiliselt puutumata, selle lasid 1658. aastal Rootsi-Vene
sõjas õhku rootslased. Neil ei olnud jõudu linnuse kaitsmiseks, kuid nad
ei tahtnud seda ka venelastele jätta. Säilinud on suur osa müüridest,
mis on viimase saja aasta jooksul aga pidevalt varisenud. Linnusevaremed
on muutunud maaliliseks jalutuspaigaks. Nende vahetus läheduses on nn
Helme põrgu — liivakivisse uuristatud koopad. Suur hulk koobastest on
kahjuks küll sisse varisenud. Samas läheduses paikneb ohvriallikas,
mille vesi pidi pärimuste kohaselt aitama seitsme tõve vastu.
17. sajandil hakkas linnuse asemel tooni andma Helme mõis — Schloß
Helmet —, mis rajati linnusest paarsada meetrit ida poole tasasemale
paigale. Kui Lõuna-Eesti läks 1620tel aastatel Rootsi alluvusse, sai
mõisa omanikuks tuntud Rootsi väejuht Pontus de la Gardie. Peale
Põhjasõda kuulus mõis pikka aega Edler von Rennenkampffide
aadliperekonnale. 1866-92 oli mõis von Transehede perekonna valduses;
alates 1892. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis aga
Riidaja mõisast pärinevate von Strykide suguvõsale. Mõisa viimane omanik
oli Harald von Stryk.
Mõis ehitati esinduslikumana välja 18. sajandi teisel poolel Edler von Rennenkampffide valduses. Tänini säilinud ühekorruseline
varaklassitsistlik
mõisahoone on ehitatud 1770tel aastatel. Seest ning osaliselt ka väljast
ümber ehitatud hoones
tegutses pikka aega põllumajanduskool, mis nüüd on oma tegevuse viinud
üle uuematesse hoonetesse. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud vaid mõned
ehitised ja needki ümber ehitatud kujul.
19. sajandil püstitati mõisaparki
arvatavasti maailma esimene Friedrich Schilleri mälestussammas, mis ei
ole aga meie päevini säilinud.
Ajaloolise jaotuse järgi
Viljandimaale
Helme kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Valgamaale
Helme valla territooriumile.
|
Kirchspiel Helmet in Kreis Fellin
Ajaloolisele Viljandimaale (Kreis Fellin)
kuulunud kihelkonnas paiknes 19 mõisat - 1 kirikumõis ning
13 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 12 karjamõisat.
|
 |
| |
Helme kirikumõis (Pastorat Helmet)
Aitsra (Adscher) Ala kõrvalmõis
Ala (Assikas) rüütlimõis
Asu (Assuma) Koorküla kõrvalmõis
Helme (Schloß Helmet) rüütlimõis
Holdre (Hollershof, Morsel Ilmus)
rüütlimõis
Hummuli (Hummelshof) rüütlimõis
Jõgeveste (Beckhof) rüütlimõis
Kärstna (Kerstenhof) rüütlimõis
Koorküla (Korküll) rüütlimõis
Leebiku (Abenkat) rüütlimõis
Lõve (Lauenhof) rüütlimõis
Murikatsi (Murrikatz) Kärstna kõrvalmõis
Patküla (Owerlack) rüütlimõis
Riidaja (Morsel Podrigel) rüütlimõis
Roobe (Ropenhof) rüütlimõis
Taagepera (Wagenküll) rüütlimõis
Taagepera-Vanamõisa (Alt-Wagenküll) Taagepera kõrvalmõis
Vanamõisa (Althof) Leebiku kõrvalmõis
Tekkelugu.
Arvatakse, et kihelkond on asutatud 13. sajandil samadel aladel asunud
muinaskihelkonna põhjal (samas ei ole teada aga ei hüptoteetilise
muinaskihelkonna olemasolu ega ka võimalik ulatus/piirid).
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna valdav enamik kuulub kaasaegse Valgamaa koosseisu. Vaid
kihelkonna loodepoolne nurk Kärstna mõisa ümbruses Tarvastu valda kaasaegsel Viljandimaal.
Enamik kihelkonnast on jaotatud kolme
kaasaegse valla vahel. Kihelkonna keskosa moodustab Helme valla, mille
maadel paikneb ka Tõrva linn. Lõunapoolsed kihelkonna alad moodustavad
Hummuli valla. Põhjapoolses kihelkonna otsas paikneb Põdrala vald.
|
| 
