Адила Аела Алавере Ангерия Анийя Арукюла Арувалла Атла Хаабести Хабайя Хагери Хагуди Хайба Халява Харью - Яани Харью - Мадизе Харку Хату Хииру Хярма Хюуру Йыеляхтме Йыгисоо Йягала Йялгимяэ Кайю Каллавере Камби Каритса Кауниссааре Юри Вазалемма Сауе
Kirchspiel Jürgens in Harrien
Ajaloolisele Harjumaale (Harrien)
kuulunud kihelkonnas paiknes 11 mõisat - neist 1 kirikumõis,
6 rüütlimõisast peamõisat, 1 poolmõis, 1 rüütelkonnamõis ja
2 linnamõisat. Sellele lisandus 7 karjamõisat.
|
|
|
Jüri kirikumõis (Pastorat Jürgens)
Aruvalla (Arrowall) rüütlimõis
Kautjala
(Kautel) linnamõis
Kurna
(Cournal) rüütlimõis
Lagedi (Laakt) rüütlimõis
Lehmja (Rosenhagen) rüütlimõis
Mõigu (Moik) rüütlimõis
Nabala (Nappel) rüütelkonnamõis
Rae (Johannishof) linnamõis
Sausti (Groß-Sauß) rüütlimõis
Vaida (Wait) poolmõis
Tekkelugu.
Jüri kirikukihelkond asutati 13. sajandi algul Ocrielae muinaskihelkonna baasil.
Asukoht kaasaegse haldusjaotuses.
Kihelkonna alad kuuluvad
tervikuna kaasaegse Harjumaa koosseisu. Kihelkonna maade enamik on
poolitatud Rae ja Kiili valla vahel, kellele kuuluvad vastavalt ida- ja
läänepoolne osa. Väike idapoolne nurk kihelkonnast kuulub lisaks ka
Raasiku vallale ning läänepoolne kitsas riba Saku vallale.
|
Ajalooline Harjumaa keskusega Tallinnas (Reval) hõlmas lisaks
kaasaegse Harjumaa
aladele ka enamiku
kaasaegse Raplamaa
aladest, välja arvatud Märjamaa ja Vigala ümbrus (mis kuulusid
ajaloolise Läänemaa koosseisu).
Ajalooline Harjumaa hõlmas 20. sajandi algul 12 kihelkonda, nende nimistu leiab
siit.
Seitse kihelkonda — Harju-Madise, Keila, Kose, Jüri, Harju-Jaani,
Jõelähtme ja Kuusalu - asuvad tervikuna kaasaegse Harjumaa aladel.
Lisaks nimetatud seitsmele kihelkonnale asuvad kaasaegse Harjumaa aladel
veel kahe ajaloolise Harjumaa kihelkonna — Nissi ja Harju-Risti —
keskused, kuid nende kihelkondade osa alasid ei paikne kaasaegse
Harjumaa territooriumil.
Rapla kihelkond asub tervikuna kaasaegse
Raplamaa aladel, samuti asub kaasaegse Rapla maakonna aladel enamik
Juuru kihelkonnast. Hageri kihelkonnakeskus asub kaasaegsel Raplamaal,
kuid umbes pool kihelkonnast asub kaasaegsel Harjumaal.
Ajalugu.
Muinasajal (enne 13. sajandit) oli hilisema Harjumaa kohal kaks iseseisvat maakonda - Rävala ja Harjumaa.
Muinasaegne Rävala hõlmas pikki mereäärseid
alasid ning kattus enam-vähem kaasaegse Harjumaa piiridega (v.a.
võib-olla Kose ümbruse alad). Rävala muinasaegseks keskuseks oli
Tallinna kohal paiknenud muinaslinnus (Lindanise, Kolõvan). Rävala
(Revala) jagunes 13. sajandil kolmeks muinaskihelkonnaks. Repel hõlmast
Tallinnast ida poole jäävauid alasid (Jõelähtme ja
Kuusalu
ümbruse). Ocrielae muinaskihelkond paiknes Tallinnast lõunas ning tema tuumik oli hilisema
Jüri kihelkonna
maadel.
Kogu suurt Tallinnast lääne poole jäävat ala hõlmas Vomentagana muinaskihelkond (peamiselt hilisema
Keila kihelkonna
alad).
Muistne Harjumaa hõlmas ligikaudu kaasaegse Raplamaa alasid (ilma
Märjamaa ja Vigala ümbruseta) ning Kose ümbrust kaasaegsel Harjumaal. Ta
jagunes kolmeks muinaskihelkonnaks. Üks neist oli hilisema
Rapla kihelkonna
eelkäija ja paiknes Varbola ja Keava maalinnuste ümbruses. Teise
muinaskihelkonna moodustasid arvatavasti Lohu maalinnuse ümbrusekonna
alad (hilisema
Hageri kihelkonna
eelkäija). Kolmas muinaskihelkond hõlmas Kose ümbruse alasid ning oli hilisema
Kose kihelkonna
eelkäija. Muistne Rävala ja Harjumaa olid eraldatud Ääsmäe ja Kernu vaheliste hõreda asustusega metsa-aladega.
Ristisõdade käigus läksid nii Harjumaa kui
ka Rävala Taani alluvusse. Hiljemalt 13. sajandi keskpaigaks olid nad
kokku kasvanud ühtseks Harjumaaks.
Kuuele muinaskihelkonnale lisandusid
ülejäänud neli keskajal ja kaks uusajal. 1220tel aastatel eraldati
Repeli'i muinaskihelkonna Tallinna poolsetest aladest
Jõelähtme kirikukihelkond.
Juuru kihelkond
moodustati Hageri kihelkonna idapoolsetest aladest umbes 1240. aasta paiku.
Harju-Jaani kihelkond
moodustati arvatavasti Jõelähtme kihelkonna kagupoolsetest aladest 13.
sajandi lõpus. Umbes samal ajal eraldati Keila kihelkonna
edelapoolsetest aladest väike
Harju-Madise kihelkond.
1345. aastal siirdus Harjumaa koos Virumaaga
Taani alt ordu alluvusse. 1558-83 kestnud Liivi sõja ajal olid Harjumaa
alad arvukate võitluste tallemaad, suur osa sellest oli vallutatud Vene
vägede poolt. Sõja järgselt kuulus Harjumaa (koos Virumaa ja
Läänemaaga) Rootsile. Põhjasõjas siirdus Harjumaa koos ülejäänud Eesti
aladega Venemaa koosseisu.
Harju-Risti kihelkonna
alad kuulusid keskajal Padise kloostrile, sinna tekkis iseseisev kihelkond alles 17. sajandil.
Nissi kihelkonna
alad kuulusid muinasajal Vomentagana koosseisu. Hiljem vaadeldi Nissi
ümbruse alasid nii Padise kloostri kui ka Hageri kihelkonna koosseisus.
Täiesti iseseisev kihelkond tekkis Nissile 1645. aastal.
Sajandeid kehtinud piirides jäi Harjumaa enam-vähem püsima kuni 1950. aasta haldusreformini.
Kirchspiel Matthias in Harrien
Ajaloolisele Harjumaale (Harrien)
kuulunud kihelkonnas paiknes 7 mõisat - neist 1 kirikumõis ning
5 rüütlimõisast peamõisa koos 1 kõrvalmõisaga.
Sellele lisandus 5 karjamõisat.
|
|
|
Harju-Madise kirikumõis (Pastorat Matthias)
Leetse
(Leetz) rüütlimõis
Pallaste (Pallas) Leetse kõrvalmõis
Padise e Kloostri
(Padis-Kloster) rüütlimõis
Põllküla (Pöllküll) rüütlimõis
Vasalemma
(Wassalem) rüütlimõis
Ämari (Habbinem, Emmern) rüütlimõis
Tekkelugu.
Harju-Madise kirikukihelkond tekkis arvatavasti 13. sajandi lõpul. Varem ulatusid selle kohale
Keila kihelkonna
(Vomentagana muinaskihelkonna) läänepoolsed alad.
Asukoht kaasaegse haldusjaotuses.
Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse
Harjumaa aladele. Suur osa kihelkonna lõunapoolsest alast kuulub Padise
valda, moodustades selle idaosa. Kihelkonna põhjaosa Pakri poolsaarel
koos Leetse ja Pallaste mõisasüdametega kuulub Paldiski linnale.
Kihelkonna tiheda asustusega kaguosa Ämari ja Vasalemma mõisasüdametega
kuulub Vasalemma vallale.
|
Kirchspiel St. Johannis in Harrien
Ajaloolisele Harjumaale (Harrien)
kuulunud kihelkonnas paiknes 16 mõisat - 1 kirikumõis,
9 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat.
Sellele lisandus 8 karjamõisat.
|
|
|
Harju-Jaani kirikumõis (Pastorat
St. Johannis)
Anija
(Annia) rüütlimõis
Aruküla
(Arroküll) rüütlimõis
Haljava
(Hallinap) rüütlimõis
Kambi (Kampen) Raasiku kõrvalmõis
Kaserahu (Birkenruh) poolmõis
Kaunissaare (Kaunisaar) poolmõis
Kehra
(Kedder) rüütlimõis
Kiviloo (Fegefeuer) rüütlimõis
Läti (Lisettenhof) Raasiku kõrvalmõis
Paasiku (Pasik) rüütlimõis
Peningi (Penningby) rüütlimõis
Perila (Pergel) rüütlimõis
Raasiku (Rasik) rüütlimõis
Rätla (Rettel) Perila kõrvalmõis
Võhmuta (Wechmuth) Peningi kõrvalmõis
Tekkelugu.
Harju-Jaani kirikukihelkond moodustati arvatavasti 13. sajandi lõpus
Jõelähtme kihelkonna
kagupoolsetest hõreda asustusega aladest. Muinasajal ulatus sinna arvatavasti Repeli muinaskihelkonna lõunaserv.
Asukoht kaasaegse haldusjaotuses.
Kihelkond paikneb tervikuna kaasaegse Harjumaa aladel. Enamik kihelkonna
aladest jaguneb Raasiku ja Anija valdade vahel, vastavalt siis läänes
ja idas. Kihelkonna väike põhjanurk Haljava mõisa ümbrkonnas kuulub
lisaks Jõelähtme vallale.
|
Kirchspiel Haggers in Harrien
Ajaloolisele Harjumaale (Harrien)
kuulunud kihelkonnas paiknes 22 mõisat - neist 1 kirikumõis,
15 rüütlimõisast peamõisat ning nende 6 kõrvalmõisat. Sellele lisandus 1 karjamõis.
|
|
|
Hageri kirikumõis (Pastorat Haggers)
Adila
(Addila) rüütlimõis
Angerja
(Angern) Pahkla kõrvalmõis
Haiba
(Haiba) rüütlimõis
Kelba (Kelp) rüütlimõis
Kirdalu
(Kirdal) Kurtna kõrvalmõis
Kernu
(Kirna) rüütlimõis
Kohatu
(Kohhat) Kernu kõrvalmõis
Kohila
(Koil) rüütlimõis
Kurtna
(Kurtna) rüütlimõis
Lohu
(Loal) rüütlimõis
Lümandu
(Limmat) Sutlema kõrvalmõis
Mäeküla
(Mähküll) Sutlema kõrvalmõis
Maidla
(Wredehagen) rüütlimõis
Ohulepa
(Erlenfeld) rüütlimõis
Pahkla (Pachel) rüütlimõis
Rabivere (Rabbifer) rüütlimõis
Ruila (Ruil) rüütlimõis
Salutaguse (Sallentack) rüütlimõis
Sutlema (Sutlem) rüütlimõis
Tohisoo (Tois) rüütlimõis
Uuemõisa
(Neuhof) Adila kõrvalmõis
Tekkelugu.
Hageri kihelkond oli olemas juba muinasajal, hõlmates arvatavasti Lohu
muinaslinnuse ümbruse alasid. Kirikukihelkonnaks sai ta 13. sajandil.
Asukoht kaasaegse haldusjaotuses.
Umbes 60% kihelkonna aladest jääb
kaasaegse Raplamaa piiridesse, sh kihelkonnakeskus. Täielikult jääb
kihelkonna piiridesse Kohila vald (sh ka Kohila alev). Kihelkonna
lõunapoolsetele servadele ulatuvad nurkapidi ka Märjamaa ja Rapla
vallad; viimane Ohulepa ja Kelba mõisate ümbruses.
Ülejäänud 40% aladest kihelkonna põhja- ja
lääneservas jääb kaasaegse Harjumaa aladele. Kihelkonna aladel paikneb
enamik Kernu valla alasid viimase lõuna- ja idaosas. Kihelkonna aladele
ulatub ka Saue valla lõunaosa Maidla mõisa ümbruses; samuti Saku valla
lõunaosa Kiisa ja Kurtna ümbruses.
|
|