Ajaloolisele Järvamaale (Jerwen) kuulunud kihelkonnas paiknes 16 mõisat - 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 4 karjamõisat.

    Järva-Jaani kirikumõis (Pastorat St. Johannis)
    Einmanni (Korps) rüütlimõis
    Kaeva (Kaewa) Einmanni kõrvalmõis
    Karinu (Kardina) rüütlimõis
    Kuie (Kui) rüütlimõis
    Kuksema (Jürgensberg) rüütlimõis
    Kuusna (Kusna) rüütlimõis
    Metsamõisa (Karlsbrunn) poolmõis
    Metstaguse (Metztacken) rüütlimõis
    Orina (Orgena) rüütlimõis
    Pähu (Pähho) Kuksema kõrvalmõis
    Rava (Rawaküll) rüütlimõis
    Roosna-Alliku (Kaltenbrunn) rüütlimõis
    Seliküla (Selliküll) rüütlimõis
    Türje (Türjel) Võhmuta kõrvalmõis
    Võhmuta (Wechmuth) rüütlimõis

Tekkelugu. Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel varasema Loppegunde muinaskihekonna põhjal.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Järva-Jaani kihelkonna alad jagunevad kaasaegse Järvamaa ja Lääne-Virumaa vahel.

Kihelkonna ala keskosa umbes 60% ulatuses moodustab Järva-Jaani valla. Läänepoolsed kihelkonna alad Roosna-Alliku ümbruses moodustavad Roosna-Alliku valla tuumiku. Kihelkonna põhjatipp Rava mõisa ümbrusega kuulub Ambla valda. Väike lõunapoolne kihelkonna serv koos Kuusna mõisaga kuulub Koeru valda. Kõik nimetatud alad asuvad kaasaegsel Järvamaal.

Kihelkonna väljavenitatud idapoolne sopp Võhmuta ja Einmanni mõisate ümbruses moodustab Tamsalu valla lääneosa kaasaegsel Lääne-Virumaal.

Ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud kihelkonnas paiknes 22 mõisat - 1 kirikumõis, 16 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 11 karjamõisat.

    Haljala kirikumõis (Pastorat Haljall)
    Aari (Ari) Karula kõrvalmõis
    Annikvere (Annigfer) rüütlimõis
    Aaspere (Kattentack) rüütlimõis
    Essu (Jess) rüütlimõis
    Idavere (Itfer) rüütlimõis
    Kandle (Kandel) Kavastu kõrvalmõis
    Karula (Karrol) rüütlimõis
    Kavastu (Kawast) rüütlimõis
    Käsmu (Kasperwiek) Aaspere kõrvalmõis
    Kärmu (Kermo) Aaspere kõrvalmõis
    Loobu (Loop) rüütlimõis
    Metsiku (Metzikus) rüütlimõis
    Sagadi (Saggad) rüütlimõis
    Sauste (Sauß) rüütlimõis
    Selja (Selgs) rüütlimõis
    Tammispea (Tammispäh) Essu mõisa kõrvalmõis poolmõisa staatuses
    Tatruse (Tatters) rüütlimõis
    Vanamõisa (Altenhof) rüütlimõis
    Varangu (Wrangelshof) rüütlimõis
    Veltsi (Weltz) rüütlimõis
    Vihula (Viol) rüütlimõis

Tekkelugu. Kirikukihelkond asutati 13. sajandi algul Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosade baasil.

Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna alad jäävad tervikuna kaasaegse Lääne-Virumaa koosseisu.

Küllalt suur kihelkond on jagatud mitme valla vahel. Kihelkonna kesk- ja lõunapoolsed osad umbes 45% ulatuses moodustavad Haljala valla. Põhjapoolsed osas vastu Soome lahte moodustavad Vihula valla idapoolse osa. Väike kagupoolne kihelkonna ala Selja mõisa ümbruses kuulub Viru-Nigula valda ning väike lõunapoolne ala Veltsi mõisa ümbruses Rakvere valda. Väike idapoolne tükike kihelkonnast kuulub Sõmeru valla lääneserva.

Pikk kihelkonna läänesopp Loobu mõisa ümbruses kuulub Kadrina valda.