|
Arroküll in Kirchspiel St. Johannis, Harrien
Aruküla mõis (saksa k Arroküll) tekkis 17. sajandil
Raasiku mõisa
kõrvalmõisana. Alates 1726. aastast oli ta eraldiseisev riigimõis. 1766.
aastal omandas mõisa Karl Gustav von Baranoff, kelle aadliperekonna
kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelsene
omanik oli Peter von Baranoff.
Mõisa peahoone ehitati 1820tel aastatel ühekorruselise pika
klassitsistliku
kivihoonena. Kelpkatusega hoonet ilmestasid eenduvatel külgrisaliitidel
asuvad madalad kolmnurkfrontoonid. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku
lisati hoone keskosale puidust teine korrus, mis muutis oluliselt hoone
väliskuju.
1921 kolis hoonesse kohalik kool. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1978.
aastani, mil valmis uus koolimaja. Alates 1992. aastast tegutseb
Raasiku vallale kuuluvas hoones Aruküla Vaba Waldorfkool. Mõisa saalis
korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi.
Säilinud on mitmeid mõisa kõrvalhooneid, sh aida- ja tallihooned (osalt
ümber ehitatud).
Mõisasüdamest viis Lagedi-Peningi maanteele
kaks teineteisega täisnurga all olevat sihiteed, mis olid kujundatud
lehisealleedena. Praeguseks on neist teedest kasutusel ainult
edelapoolne, kagupoolse tee ots on maanteeõgvenduste käigus põllustatud.
Kaasaegne Aruküla alevik on tekkinud mõisast
2 kilomeetrit põhjas asuva raudteejaama ja mõisa ühendava tee äärde,
kuid ta ulatub kaasajal mõisasüdameni välja.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Harju-Jaani kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Harjumaale
Raasiku valla territooriumile.
| 
