|
Abia in Kirchspiel Hallist, Kreis Pernau
Abja mõisast (saksa k Abia) on varasemaid teateid 1582. aastast.
17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, peale Põhjasõda oli ta aga
Carl Magnus von Posse valduses. 1780tel aastatel omandasid mõisa von
Stackelbergid, kelle kätte ta jäi kuni 1919.aasta võõrandamiseni. Mõisa
viimane võõrandamiseelne omanik oli Charles von Stackelberg.
Mõisasüda asub praegusest Abja alevikust
kilomeetrike kirdes, kõrge veeru serval. Esinduslikult ehitati ta välja
18. sajandi teisel poolel Friedrich Adolph von Stackelbergi ajal.
1780tel aastatel kerkis mõisa murdkelpkatusega ühekorruseline
hilisbarokne
peahoone, mis paiknes tagaküljega veeru poole, tekitades maalilisi
vaateid.
Selle vastu teisele poole auringi püstitati ühele joonele kaaristuga ait
ja tall-tõllakuur. Nende vahelt kulges sissesõidutee, mis kujundati
enam kui kolme kilomeetri pikkuseks sihiteeks, millelt avanes
mõisasüdamele kauneid kaugvaateid. Majandushooned paiknesid enamikus
sajakonna meetri kaugusel loodes, järsu veeru all. 19. sajandi lõpul
lisati peahoone parempoolsesse otsa
täiskahekorruseline
historitsistlik
juurdeehitus.
Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse
kodumajanduskool, Teise maailmasõja järgselt aga lastekodu. Lastekodu
tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950tel aastatel kahekorruseliseks.
Taastatud Eesti Vabariigis tegutses hoones pikalt piirivalvekordon.
Peahoone vastas paiknev kaunis kaaristuga ait on säilinud, samas kui ta
paariliseks olnud tall-tõllakuur on hävinud.
Kaasajal on mõis eraomanduses.
Ajaloolise jaotuse järgi
Pärnumaale
Halliste kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Viljandimaale
Abja valla territooriumile.
| 
