|
Herküll in Kirchspiel Joerden, Harrien
Esimesed teated Härgla (saksa k Herküll) mõisast pärinevad 1516.
aastast, mil ta kuulus Maydellidele. 17. sajandil oli mõis pikalt von
Uexküll-Güldenbandide omanduses. 18. sajandil vahetas mõis palju kordi
omanikke, olles seotud nii von Rehbinderitega, von Fersenitega, von
Stackelbergidega, Douglastega, von Mohrenschilditidega kui ka von
Wrangellidega. Alates 1822. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli
mõis von Rosenthalide (von Wetter-Rosenthalide) aadliperekonna
omanduses.
Mõisa kahekorruseline kelpkatusega peahoone
on ehitatud mitmes osas. Hoone vanim osa pärineb 17. sajandist von
Uexküll-Güldenbandide ajast. Ei ole välistatud, et ta sisaldab ka
kesksaegseid osi. Oma lõpliku suuruse sai hoone 18. sajandil. 19.
sajandil (arvatavasti 1820tel aastatel von Rosenthalide omanduses)
lisati fassaadile võimas kuue joonia sambaga klassitsistlik
portikus. Portikus sarnanes umbes samal ajal ehitatud
Kohila
ja
Valgu
mõisa portikustega, mis on mõlemad tänaseks hävinud.
Võõrandamisjärgselt kolis 1921. aastal hoonesse kool, mis sulges uksed
1966. Kaasajal on mõis eravalduses. Lisaks peahoonele on säilinud
mitmeid kõrvalhooneid peahoone esise auringi ääres. Kõrvalhooned on küll
mitmeti ümber ehitatud.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Juuru kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Raplamaale
Juuru valla territooriumile.
| 
