Jendel in Kirchspiel Ampel, Jerwen
Jäneda mõisat (saksa k Jendel) on esmamainitud 1510. aastal.
16.-18. sajandil on mõis vahetanud väga sagedasti omanikke - ta on olnud
seotud nii von Taubede, von Fersenite, von Maydellide, von
Baggehufwudtide, von Löwensternide ja paljude teiste kuulsate
aadliperekondadega. Alates 1830test aastatest kuni 1919. aasta
võõrandamiseni kuulus mõis von Benckendorffide suguvõsale.
Mõisasüdame esinduslik väljaehitamine algas suuresti 19. sajandi lõpul.
Valdav enamik kõrvalhooneid on ehitatud esinduslikus stiilis maakivist
ning pärinevad 19. sajandi lõpukümnenditest. Viimasena - 1915. aastal -
valmis mõisas esinduslik lossilaadne peahoone, mis ehitati kümmekond
aastat varem mahapõlenud historitsistliku puithoone asemele.
Kahe sihvaka ja kõrge torniga ning tiheda jaotusega akendega lossilik
hoone on eeskuju saanud keskaja linnustest. Samas on hoonel ka palju
neogooti ja juugenstiili elemente - astmikviilud, sakmelised tornitipud,
väikeste ruutudega aknad jms. Hoone on põhiosas kahekorruseline, v.a
parempoolne ühekorruseline ots ning vasakul asetsev veranda. Samas
tornide ümbruses on ta aga mitmes kohas kolmekorruseline.
Kõrvalhooned asetsevad peahoonest kirde pool, Piibe maanteelt peahoone
ette viiva 400 meetri pikkuse tee äärtes ja läheduses. Peahoonele kõige
lähemal asub teravkaarse kaaristuga ait, paarsada meetrit eemal aga
üksteise vastas asetsevad tall, tõllakuur ning viinavabrik. Viinavabriku
ja tõllakuuri taga on terve majandushoonete kompleks valitsejamaja,
lautade jms näol.
Peahoone taga olev mägine maastik läheb üsna pea parkmetsaks. Hoone
tagant voolab läbi Jänijõgi, mis on mõisa kohal paisutatud. Mõisa kohal
saabub Jänijõkke paremalt väike Allikoja, mis mõisapargis on paisutatud
maailiseks paistiigiks. Park asubki suuresti nimetatud paistiigi
kallastel peahoonest põhja ja kirde pool, ulatudes kuni Piibe maanteeni.
Mõisasüdamest 600 meetri kaugusel loodes asub Jänijõel vesiveski. Veski
juures ületas ajalooliselt jõe Vooselt (Alaverest) Piibe maanteele
suunduv tee, mis varasematel sajanditel on olnud üks piirkonna
tähtsamaid teid ning Tallinn-Tartu maantee üks võimalikke trasse.
Praegune Alavere-Jäneda tee on viidud veskikohast sajakonna meetri
kaugusele kirdesse.
Ka Piibe maantee on mõisa kohal kulgenud ajaloolises plaanis teise koha
pealt. Nimelt on ta kusagil 18.-19. sajandini läbinud mõisasüdant ja
peahoone lähedust - alles mõisasüdame esindusliku väljaehitamisega ning
Allikoja paisjärve rajamisega on maantee arvatavasti viidud
mõisakeskusest välja 200 meetri jagu kirde poole.
Võõrandamise järel alustas mõisas 1921. aastal tegevust
põllumajanduskool – praeguse nimega Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus.
1970tel aastatel lisati hoonele mahukas juurdeehitus. Mõisahoones
paikneb ka muuseum ning Urmas Sisaski muusikatähetorn, mille tarbeks on
lossi kõrgeim torn kohandatud observatooriumiks.
Mõisakompleksis tegutsevad ka konverentsikeskus ja külalistemaja ning
söögikohana Musta Täku Tall. Enamik kõrvalhooneid on säilinud algsel või
sellele ligilähedasel kujul. Pilkutõmbav on Musta Täku Talli taha,
paisjärve äärde püstitatud hiigelmõõtemetaga vanker. Täiendav teave:
http://www.janedaturism.ee/,
info@janedaturism.ee, tel. 384 9750.
Ajaloolise jaotuse järgi
Järvamaale
Ambla kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Lääne-Virumaale
Tapa valla territooriumile.
|