Hageri kirikumõis (Pastorat Haggers)
Adila
(Addila) rüütlimõis
Angerja
(Angern) Pahkla kõrvalmõis
Haiba
(Haiba) rüütlimõis
Kelba (Kelp) rüütlimõis
Kirdalu
(Kirdal) Kurtna kõrvalmõis
Kernu
(Kirna) rüütlimõis
Kohatu
(Kohhat) Kernu kõrvalmõis
Kohila
(Koil) rüütlimõis
Kurtna
(Kurtna) rüütlimõis
Lohu
(Loal) rüütlimõis
Lümandu
(Limmat) Sutlema kõrvalmõis
Mäeküla
(Mähküll) Sutlema kõrvalmõis
Maidla
(Wredehagen) rüütlimõis
Ohulepa
(Erlenfeld) rüütlimõis
Pahkla (Pachel) rüütlimõis
Rabivere (Rabbifer) rüütlimõis
Ruila (Ruil) rüütlimõis
Salutaguse (Sallentack) rüütlimõis
Sutlema (Sutlem) rüütlimõis
Tohisoo (Tois) rüütlimõis
Uuemõisa
(Neuhof) Adila kõrvalmõis
Tekkelugu.
Hageri kihelkond oli olemas juba muinasajal, hõlmates arvatavasti Lohu
muinaslinnuse ümbruse alasid. Kirikukihelkonnaks sai ta 13. sajandil.
Asukoht kaasaegse haldusjaotuses.
Umbes 60% kihelkonna aladest jääb
kaasaegse Raplamaa piiridesse, sh kihelkonnakeskus. Täielikult jääb
kihelkonna piiridesse Kohila vald (sh ka Kohila alev). Kihelkonna
lõunapoolsetele servadele ulatuvad nurkapidi ka Märjamaa ja Rapla
vallad; viimane Ohulepa ja Kelba mõisate ümbruses.
Ülejäänud 40% aladest kihelkonna põhja- ja
lääneservas jääb kaasaegse Harjumaa aladele. Kihelkonna aladel paikneb
enamik Kernu valla alasid viimase lõuna- ja idaosas. Kihelkonna aladele
ulatub ka Saue valla lõunaosa Maidla mõisa ümbruses; samuti Saku valla
lõunaosa Kiisa ja Kurtna ümbruses.
| 
