|
Kappel in Kirchspiel Rappel, Harrien
Kabala mõisat (saksa k Kappel) on esmamainitud 1469. aastal.
16.-17. sajandil kuulus mõis von Hastferite ja von Krusensternide
suguvõsadele. 1797. aastal omandas mõisa
Kehtna mõisa
tollane omanik Frommhold von Vietinghoff. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus Kabala mõis Kuusiku mõisa
omanikule Otto von Lilienfeldile.
Mõisa peahoone on massiivsete paksude müüridega arhailine ehitis, mis vastab
vanabalti
mõisahoone planeeringule.
Suur osa hoone keldritest ja ka müüridest pärineb arvatavasti keskajast — ta asukoht
jõeäärsel künkal sobib ideaalselt
vasallilinnuse
jaoks ning ka ebakorrapärane müüriladu (eriti keldrites) viitab
ümberehitustele vanadest ehitistest. Hoone keskosas paikneb Eesti üks
ruumikamaid mantelkorstnaid, mille sisemõõtmed on
ligikaudu 4x6 meetrit (praegu kasutusel koridorina).
Oma lõpliku kuju, mõõtmed ning kõrge
kelpkatuse sai hoone arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil hoonet pikendati
parempoolsest otsast. Väike eeskoda ning kaaraknad pärinevad 1860te
aastate ümberehitusest. Mõisahoones asuvad kaasajal Raikküla
vallavalitsus ja raamatukogu.
Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid. Neist
vaatamisväärseim on peahoone esise väljaku vasakul küljel paikev ait 18.
sajandist. Aida fassadi ilmestab viis kaarava. 20. sajandi algul lisati
aida parempoolsele otsale kahekorruseline kuivatihoone. Ülejäänud
kõrvalhooned on enamikus ümber ehitatud.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Rapla kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Raplamaale
Raikküla valla territooriumile.
| 
