|
Huljal in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland
Esimesed teated Hulja mõisast (saksa k Huljal) pärinevad 1518.
aastast. 20. sajandi algul kuulus mõis von Dellingshausenitele, mõisa
viimane võõrandamiseelne omanik oli Karl von Dellingshausen.
Mõisa peahoone on mitmes järgus püstitatud huvitav ehitis. Hoone vanem osa on 1775. aastal ehitatud
varaklassitsistlik,
baroksete sugemetega ühekorruseline kiviehitis. Selle fassaadi keskosa kaunistab ovaalaknaga kolmnurkfrontoon.
1869. aastal pikendati hoonet parempoolsest otsast, ehitades ta kokku
seal juba varem asunud aidahoonega. Kaarakendega juurdeehitis on
historitsistlik.
Tollal lisati vana peahoone ette ka puidust veranda, mis kahjuks aga
rikkus selle varaklassitsistliku fassaadi. Mõisahoone on põhiosas
säilinud, kuigi ta on kaotanud mitmeid arhitektuurseid osi; eriti 19.
sajandil lisatud osast. Viimased aastakümned on hoone seisnud
kasutuseta.
Ajaloolise jaotuse järgi
Virumaale
Kadrina kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Lääne-Virumaale
Kadrina valla territooriumile.
| 
