Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak)
Iisaku (Isaak) rüütlimõis
Kauksi (Kauks) rüütlimõis
Oonurme (Onorm) Tudulinna kõrvalmõis
Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis
Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis
Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari
kõrvalmõis
Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis
Tärivere (Terrefer) rüütlimõis
Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 1867. aastal peamiselt Jõhvi kihelkonna hõredate
lõunapoolsete äärealade baasil. Tühisel määral hõlmati sellesse ka
varasemaid Viru-Jaagupi kihelkonna idaosi.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna maad jäävad tervikuna kaasaegse Ida-Virumaa aladele.
Pindalalt väga suur, kuid paljus hõreda asustusega (Alutaguse metsad)
kihelkond on jaotatud mitmete valdade vahel. Kihelkonna keskosa koos
Iisaku kirikuga moodustab Iisaku valla. Kihelkonna edelapoolsed hõreda
asustusega alad Tudulinna ümbruses moodustavad Tudulinna valla, mis
vähesel määral ulatub lääneservas ka kihelkonna aladelt välja.
Kihelkonna lõunaservas asuv Peipsi
rannikuäär Vene kaluriküladega moodustab Alajõe valla peamise osa.
Kuremäe kloostri ümbruse suured hõredad alad ning Narva jõe ääres asuv
Permisküla kõrvalmõis moodustavad Illuka valla edelaosa. Kihelkonna
põhjaosa Väike-Pungerja ümbruses kuulub aga Mäetaguse valda.
| 
