Alp in Kirchspiel St. Matthäi, Jerwen
Järvamaa vanimast mõisast – Albust (saksa k Alp) – pärinevad
esimesed teated 1282. aastast. Keskajal kuulus mõis ordule ning ehitati
Paide ordulinnuse foogtiresidentsina arvatavalt 14. sajandil välja
väikese kivilinnusena
– selle osi on jäänud praeguse
mõisahoone keldrikorrusele.
1710-30ndatel aastatel kuulus mõis Magnus Wilhelm von Nierothile, kes
avas seal vaesunud aadlilaste kooli, nn "rüütliakadeemia". 1740. aasta
paiku sai mõisa omanikuks erruläinud Eestimaa kuberner Robert Archibald
Douglas. Tõenäoliselt just tema ehitas praeguseni säilinud kõrgel soklil
asuva
barokse
puithoone, kuigi mõisahoonet on arvatud ka vanemaks, 17. sajandist
pärinevaks.
Albu mõisa hoone teevad Eestis ainulaadseks siseruume kaunistavad
arvukad baroksed ja rokokoomaalingud ning plafoonmaalid – sedavõrd
rikkalikult ei esine neid üheski teises Eesti mõisas. Samas olid ka Albu
maalingud üle kahe sajandi peitunud hilisemate krohvikihtide alla ning
avastati alles 1998. aastal restaureerimistööde käigus. Varem ei olnud
nende olemasolust kellelgi aimu.
18.-19. sajandil on mõis kuulunud nii von Mohrenschildtidele, von
Igelströmidele, von Tollidele, von Lilienfeldidele kui ka von Harpedele.
Oma lõpliku välimuse sai mõisahoone 19. sajandi lõpul.
1919. aastal von Harpedelt võõrandatud
mõisahoones tegutseb alates 1921. aastast kool. 1995-2000 väldanud
restaureerimistööde tulemusena avas mõis oma tegeliku vanuse ja
väärtuse; samuti ka oma barokkaarded, mis restaureerimistööde käigus
kõik hoones eksponeeriti.
Seetõttu on mõis kujunenud ka paljude kultuuriürituste pidamise
meeliskohaks: lisaks kooli tavapärasele tegevusele on mõisahoone avatud
ka üldsusele.
Lisateave: http://albu.mois.ee/ , tel. 382 0501. Mõisa aidahoone on renoveeritud söögikohaks, tel. 383 7698.
Mõisasüdamest kilomeetri jagu kirdes, väheldase kruusakünka otsas on
mõisaomanike neogooti stiilis matusekabeli varemed. Kaasajal on künka
idakülg (kabeli taga) suures osas kruusana minema viidud ning kogu
kabeli ümbrus on metsistunud ja võsastunud.
Ajaloolise jaotuse järgi
Järvamaale
Järva-Madise kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Järvamaale
Albu valla territooriumile.
|