Laisholm in Kirchspiel Lais, Kreis Dorpat
Jõgeva mõis (saksa k Laisholm) on asutatud 16. sajandi lõpul.
Alates 1750test aastatest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis
von Manteuffelite aadliperekonnale.
Mõis sai oma nime tänu asukohale Pedja jõe
saarel. Mõisa peahoone on katusekorrusega keskmise suurusega kiviehitis.
Poolkelpkatusega hoone on algsel kujul püstitatud arvatavasti 19.
sajandi esimesel poolel, kuigi ta võib olla ka vanem. Tollal oli hoone
fassaadil kolme akna laiune pealeehitis teise korruse näol. 19. sajandi
teisel poolel lisati hoonele juurdeehitusi: vasakusse otsa ehitati
veranda ning ette kahekorruseline osa, mis varjas fassaadi keskosa.
Sellisena on hoone säilinud tänini. Alles on ka mitmeid kõrvalhooneid,
sh veskihoone ning suured lauda- ja tallikompleksid.
Võõrandamisjärgselt alustas mõisas tegevust sordiaretusjaam. Sellest
välja kasvanud Jõgeva Sordiaretuse Instituut kasutab suurt osa
mõisahooneid praeguseni. Mõisa hoonete vahele ja lähedusse on 20.
sajandil püstitatud arvukalt uusehitisi, millega mõisasüda on muutunud
suureks maa-asulaks.
Jõgeva linn paikneb mõisast 2 kilomeetrit
lõunas. Linn ei tekkinud mitte mõisa juurde, vaid
Mustveele ja Jõhvi suunduva maantee ja raudtee ristumispaika, kuhu
Tapa-Tartu raudtee ehitamisel 1876 tehti raudteejaam, millele kandus üle
mõisa nimi. Linn hakkas tekkima jaama juurde.
Ajaloolise jaotuse järgi
Tartumaale
Laiuse kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Jõgevamaale
Jõgeva valla territooriumile.
|