Ajaloolisele Saaremaale (Oesel)
kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat -
1 kirikumõis,
3 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 riigimõis.
Sellele lisandus 1 karjamõis.
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 13. sajandi algul, varem moodustas ta Kihelkonna (Kihelkonna-Sõrve) muinaskihelkonna lõunapoolse osa.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Saaremaal (Oesel), Sõrve sääre tipmise poole alasid hõlmav kihelkond kattub väikeste pisieranditega kaasaegse Torgu vallaga.
Kirchspiel St. Johannis in Oesel
Ajaloolisele Saaremaale (Oesel)
kuulunud kihelkonnas paiknes 6 mõisat -
1 kirikumõis,
4 rüütlimõisast peamõisat ning 1 riigimõis.
Jaani kirikumõis (Pastorat
St. Johannis)
Arju e Tagavere (Taggafer) rüütlimõis
Kareda (Karridahl) rüütlimõis
Kõinastu (Keinast) riigimõis,
tükeldatud talumaadeks
Rannaküla (Rannaküll) rüütlimõis Taaliku (Thalik) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 1675. aastal, varem moodustasid selle alad Pöide kihelkonna loodepoolse sopi.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Saaremaa (Oesel) kirdeosas paiknev suhteliselt väike Jaani kihelkond moodustab Orissaare valla lääneosa.
Kirchspiel Anseküll in Oesel
Ajaloolisele Saaremaale (Oesel)
kuulunud kihelkonnas paiknes 6 mõisat -
1 kirikumõis,
2 rüütlimõisast peamõisat, 1 linnamõis ning 2 riigimõisat.
Anseküla kirikumõis (Pastorat Anseküll)
Abruka (Abro) riigimõis
Lõmala (Lemmalsnäse) linnamõis
Lõo (Leo) rüütlimõis
Tiinuse (Ficht) rüütlimõis
Tiirimetsa (Tirimetz) riigimõis
Tekkelugu.
Eraldiseisev kihelkond asutati Ansekülasse 16. sajandi algul, varem
kuulusid selle alad Kärla kihelkonna lõunapoolsete alade hulka.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Saaremaal (Oesel) Sõrve sääre põhjaosas paikneva kihelkonna
maadest 80% kattub Salme valla aladega.
Saaremaa lõunarannikul Mändjala ümbruses asetsev pikk kihelkonna idasopp
kuulub Kaarma valda. Kaarma valla halduses on ka Anseküla kihelkonda
kuuluv Abruka saar.
