|
Jerwakant in Kirchspiel Rappel, Harrien
1485. aastal esmamainitud Järvakandi mõisas (saksa k Jerwakant)
oli arvatavasti juba keskajal kivihoonestus. 1743. aastast alates kuulus
mõis von Staalidele, kes lasid 1780tel aastatel mõisa ehitada
esindusliku varaklassitsistliku peahoone.
1791. aastal siirdus mõis von Taubede
suguvõsa omandusse. 1820tel aastatel ehitas Otto von Taube mõisa
peahoone põhjalikult ümber kõrgklassitsistlikus stiilis, millega
Järvakandist sai Eesti
klassitsismi
üks tippe.
Kahekorruselise mõisahoone keskosas paiknes kaheksa rühmitatud sambaga
portikus, mille kohal asus rõdu. Nii peasissepääs kui ka külgrisaliidid
olid varustatud kolmeosaliste veneetsia akendega ning neid kroonisid
lamedad kolmnurkfrontoonid. Hoonel oli kõrgklassitsismile omaselt lame
plekk-katus. Hoone vundamendi katteplaadid ja sammaste ning pilastrite
baasid- kapiteelid olid välja tahutud graniidist.
Portikuse frontoonil paiknes kiri: "Saxa te loquntuur" — kivid sulle kõnelegu!
Kõrvalhooned olid mõisas tagasihoidlikud,
kuid Järvakandis paiknes Eesti esinduslikem sihiteede
süsteem. Peahoone portikusele suundus kiirtena kolm paarikilomeetrist
teed, millega ristus 9 kilomeetri pikkune peahoonega paralleelne
sihitee.
Hoone taha metsa püstitati 1848. aastal ümara kujuga hilisklassitsistlik
von Taubede matusekabel (säilinud); 3 kilomeetrit kirdesse Põlma
teeristi aga tuulik. Rapla kihelkonna lõunapoolsetel äärealadel asuvana
rajas mõis isegi oma kiriku. See püstitati 1854. aastal 7 kilomeetrit
mõisast Kehtna poole, kus elas enamik mõisa talupoegadest.
1891. aastal siirdus mõis von Hoyningen-Huenede perekonna omandusse.
Suursuguse
mõisakompleksi allakäik algas 1905. aastal, mil mõisa peahoone ja mitmed
kõrvalhooned maha
põletati. Rüüstatud mõisa ostis 1911. aastal Alexander von Harpe, kelle
valduses oli mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Ta taastas
kõrvalhooned ning plaan oli taastada peahoonegi, mille varemed kaeti
ajutise laudkatusega. Mõisate võõrandamine tegi sellele plaanile lõpu
peale ning mõisahoone jäi 1920-30tel aastatel uuesti varemetesse.
Praegu on suursugusest mõisahoonest võssakasvanuna säilinud ligi pooled
müüridest. Alles on ka mitmed peamiselt ümberehitatud kõrvalhooned ning
rüüstatud hauakabel. Samuti on alles grandioosne sihiteede võrk, mis
vaatab vastu igalt seda paikkonda kujutavalt kaardilt.
Kaasaegne Järvakandi asula tekkis mõisast 13 kilomeetrit lõuna poole, kus mõisa metsadesse kerkis 1879. aastal klaasivabrik.
Vabriku piirkonda on saksa keeles kutsutud ka Reichenauks.
Hiljem tekkis klaasivabriku ümbrusse asula ning mõisa hävides siirdus Järvakandi nimi
lõplikult tehaseasulale.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Rapla kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Raplamaale
Raikküla valla territooriumile, praegune Järvakandi asula (klaasivabriku
ümbrus) Järvakandi valla territoorimile, selle ümbrus ja kirik Kehtna
valla territooriumile.
| 
