Kabbal in Kirchspiel Pillistfer, Kreis Fellin
Kabala mõis (saksa k Kabbal) on rajatud 17. sajandi esimesel
poolel. Tollal kuulus mõis Mölleritele. Põhjasõja järgselt oli mõis nii
von Michelsonidele kui ka von Wulffide valduses.
1760te aastate lõpul omandas mõisa Hens
Georg von Uexküll, kes hakkas mõisasüdant senisest esinduslikumalt välja
ehitama. Kahekorruseline
varaklassitsistlik
peahoone valmis mõisas 1774. aastal. Hoone sarnanes nii
Vana-Vigala
kui ka
Haimre
mõisahoonetega (viimane kaasajal praktiliselt hävinud), mis lubab arvata sama arhitekti või ehitusmeistri tegevust.
Kuna Vigala oli von Uexküllide perekonnaga seotud juba alates 13. sajandist, on see ka igati loogiline.
Hiljem kuulus mõis von Liphartidele ning
1830. aastal siirdus ta von Vietinghoffide omandusse. Viimased rajasid
oma perekonna matusepaiga Meossaarele, mõisasüdamest 3 kilomeetrit
kagusse, kuhu püstitati ka kaunis
neogooti stiilis
teravkaarsete avadega matusekabel.
Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Sophie von Taube (sünd. von Vietinghoff).
1923. aastal alustas mõisahoones tegevust
kool, mis asub seal tänini. Peahoone taha parki on püstitatud laululava.
Säilinud on mitmeid stiiliseid varaklassitsistlikke ja klassitsistlikke
kõrvalhooneid - ait, valitsejamaja jt. Mõisasüdame idaossa ja selle
vahetusse lähedusse on püstitatud hulk uusehitusi, millega mõis on
muutunud maa-asula keskuseks.
Mõisasüdant ajalooliselt läbinud Türi-Viljandi maantee kulgeb õgvendamiste järgselt paarsada meetrit lääne pool.
Meossaares paiknev von Vietinghoffide
matusepaik on rüüstatud, lagunenud ning võsastunud. Varemeis on ka
matusekabel, millest on säilinud praktiliselt vaid müürid.
Ajaloolise jaotuse järgi
Viljandimaale
Pilistvere kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Järvamaale
Türi valla territooriumile. Järvamaale
Türi valla territooriumile.
|