|
Arrowall in Kirchspiel Jürgens, Harrien
Aruvalla mõis (saksa k Arrowall) eraldati lõuna pool asuvast
Kose-Uuemõisa mõisast
17. sajandi keskpaigas. Mõisa esmaomanikud olid Rechenbergid. 1678.
aastal omandas mõisa Hans Heinrich von Tiesenhausen, misjärel ta kuulus
pooleteistkonna sajandi vältel Kose-Uuemõisa mõisa omanikele. 1820-30tel
oli mõis nii von Engelhartide kui ka von Vietinghoffide omanduses.
Alates 1838. aastast kulus mõis pool
sajandit von der Pahlenitele. Hiljem käis ta taas käest kätte, kuuludes
nii von Riesenkampffidele, von Rosenitele, von Ungern-Sternbergidele kui
ka von Dehnidele.
Mõis võõrandati 1919. aastal Alexander Julius von Dehnilt.
Võõrandamisjärgselt kolis mõisa peahoonesse
kohalik kool. Hoone hävis 1946. aastal tulekahjus; mõni aastakümme
hiljem ehitati samasse lähedusse eramu. Meie päevini on mõisast säilinud
väike park ja 300 meetri pikkune sissesõiduallee vanalt Tartu
maanteelt. Samuti ka mitmeid kõrvalhooneid, mis asuvad hajusalt peahoone
ja pargi läheduses - ait-kuivati ja töölistemaja jt.
Mõisasüdamele oli omane, et kõrvalhooned ei koondunud peahoone lähedusse, vaid paiknesid laiali paarisaja meetri lähikonnas.
Kõige paremini on mõisakeskus jälgitav
kaasaegselt Tallinn-Tartu maanteelt - selle siht asub ajalooliselt
maanteelt 400 meetrit lääne pool, jättes mõisakeskuse vana ja uue tee
vahele. Uus maantee kulgeb praktiliselt kohe mõisa töölistemaja tagant.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Jüri kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Harjumaale
Rae valla territooriumile.
| 
