|
Groß-Attel in Kirchspiel Joerden, Harrien
Keskajast pärinevast Atla mõisast (saksa k Attel, hiljem Hiiru mõisast eristamiseks ka Groß-Attel)
on esimesi teateid 1422. aastast mil ta kuulus Hanns van Treydenile.
16.-17. sajandil kuulus mõis von
Dückerite suguvõsale. Põhjasõja järel oli mõis nii von Maydellide kui ka
von Helffreichide valduses. Alates 1873. aastast kuni 1919. aasta
võõrandamiseni kuulus mõis von Barlöwenitele.
Mõisa viimane omanik oli Alexander von Barlöwen.
Arvatavasti 1770-80ndatel aastatel ehitati mõisa väike
varaklassitsistlik
kivist peahoone. Hoonet ilmestavad fassaadi servades asuvad rühmitatud aknad. Keskosas asub väike eenduv eeskoda.
On ka arvatud, et tollal hõlmati hoonesse vanemate ehitiste osi.
19. sajandil ehitati hoonet tõenäoliselt mitmeti ümber - 20. sajandil
oli ta keskosale lisatud puidust teine korrus ning fassaadi vasakpoolse
tiiva ette veranda. Hoone põletati maha 1905. aastal. Järgnevatel
aastatel taastati hoone ligikaudselt 18. sajandi väliskujus, ilma
hilisemate lisanditeta.
Kihelkonnakeskusest Juurust mõisasüdamesse suunduva tee viimane
kilomeeter oli kujundatud sirge sihiteena. See oli suunatud otse
peahoone keskteljele, läbides enne auringi mõisasüdant ümbritsevat parki
piirava aia ning väravaava. Hulk kõrvalhooneid paiknes üsnagi hajusalt
peahoone lähikonnas.
Kaasajal on mõis eravalduses.
Peahoone, mis vahepealsetel aegadel oli pikalt tühjalt seisnud ja
rüüstatud, on nüüdseks kenasti restaureeritud. Säilinud on ka mõningaid
kõrvalhooneid ja nende varemeid.
Täiendav teave: http://www.keraamika.ee/,
kioma@hot.ee, tel. 504 0503.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Juuru kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Raplamaale
Juuru valla territooriumile.
| 
