|
Sall in Kirchspiel Pyha, Oesel
Kaali mõis (saksa k Sall) tekkis 16. sajandi keskpaigas Saaremaa
ühe tähtsaima ja samas ka mõistatusliku vaatamisväärsuse — Kaali
meteoriidikraatri — kaguküljele. Et kõrgete vallide vahel paiknev
sajameetrise läbimõõduga sügav järv on tekkinud taevast langenud
meteoriidi löögist, selgus alles 1937. aastal uuringute käigus. Kaalist
sai siis Euroopa esimene tõestatud meteoriidikraater.
Millal meteoriit Kaalisse kukkus, ei ole
päris täpselt teada; arvamusi on mitmeid. Seni arvati, et see juhtus
mitmed tuhanded aastad enne Kristust. Viimased uurimistööd on aga
näidanud, et see sündmus leidis tõenäoliselt aset palju hiljem,
arvatavasti kusagil 400 aastat enne Kristust. Igal juhul on tegemist
Euroopa ühe hiliseima ja väljapaistvama meteoriidikraatriga. Säilinud
rahvapärimus rahvalaulude, muistendite jm näol lubab igatahes väita, et
meteoriit kukkus asustatud Saaremaale. On koguni arvatud, et Kaali
meteoriidi ja Saaremaaga võib siduda Vana-Kreeka maadeuurija Pythease
poolt 4. sajandil enne Kristust külastatut ning kirjapandut, kus ta
pajatab Päikese pojast Phaetonist, kes kukkus maa peale.
Hiljem paiknes Kaali kraatri ringvallil tõenäoliselt muistne pühapaik.
Kogu järv piirati seetõttu laia ja kõrge kivimüüriga. Kaalit kasutati
tollal arvatavasti ka ohverdamispaigana. Üsna tõenäoliselt on Kaali
meteoriidikraater andnud nime Püha kihelkonnale. Arvatavasti oli Kaali
sündmus ka põhjuseks, miks Saaremaa kujunes 13.-14. sajandil kristliku
maailma üheks külastatavaimaks palverännupaigaks — pärimus, et seal on
toimunud muistsetel aegadel midagi erakordset, levis ju põlvest põlve.
Alates 16. sajandist kuni 1729. aastani kuulus Kaali mõis von
Gahlenitele. Koha eestikeelne nimi Kaali on vaieldamatult tollaste
omanikega seotud, ainult et seni ei ole lõplikult selge, kumb on kummale
nime andnud. Hiljem vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni ta 1856. aastal
siirdus von Moellerite omandusse, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta
võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Konrad von Moeller.
Mõisa peahoone ehitati ühekorruselise lihtsa kiviehitisena 18.-19. sajandi vahetuse
lähikonnas. 1860tel aastatel ehitati hoone ümber esinduslikus
neogooti stiilis,
mil lisati kahekorruseline keskosa ning hulk pealeehitusi, kõik neist
kaunite liigendatud astmikviiludega. Kraater muutus mõisapargi osaks.
Mõisapargis paikneb meteoriidikraatrit tutvustav muuseumipaviljon.
Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse
kool.
1936. aastal ehitati hoone tundmatuseni ümber funktsionalistlikuks
karpmajaks kooli vajadusi silmas pidades. Praktiliselt ehitati vanale
vundamendile uus hoone. Ka mõisa kõrvalhoonetest on säilinud suhteliselt
vähe.
Saaremaale
Püha kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Pihtla valla
territooriumile.
| 
