|
Hellenorm in Kirchspiel Ringen, Kreis Dorpat
Varaseimad teated Hellenurme mõisast (saksa k Hellenorm)
pärinevad 1641. aastast, mil ta kuulus von Wrangellidele. Peale
Põhjasõda oli mõis von Dückerite ja von Bruiningkide valduses. Alates
1850. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von
Middendorffidele, selle viimane omanik oli Ernst von Middendorff.
Mõisa peahoone on katusekorrusega kiviehitis, mis on ehitatud 18.
sajandi lõpul ning muudetud veidi 19. sajandi keskel. Hoone põhikorrusel
on segmentkaarsed aknad, fassaadi ilmestab kahe akna laiune
pealeehitus. Sissepääs paikneb vasakus tiivas, kuhu on tehtud puidust
katusealune. Kaasajal tegutsevad mõisa peahoones hooldekodu ja
lasteaed.
Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, sh kaunis kuusnurkne ait. Mõisast
kilomeetri jagu läänes paikneb von Middendorffide perekonnakalmistu
koos matusekabeliga. Kabelit kaunistavad rusteeritud seinapinnad ning
sissekäiku raamiv pilastripaar, samuti väike astmikviil. Kaasajal ei
pääse astmikviil mõjule kõrge katuse tõttu, algne katus on olnud tal
lame ja allpool viilu.
Mõisas elas kuulus loodusteadlane, akadeemik
Alexander von Middendorff (1815-94). 1842-45 toimunud ekspeditsioonil
uuris ta põhjalikult Siberit ja Põhja-Jäämere alasid. Samuti on ta olnud
hobusetõugude aretaja. Alexander von Middendorff on maetud mõisa
kalmistule.
Ajaloolise jaotuse järgi
Tartumaale
Rõngu kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Valgamaale
Palupera valla territooriumile.
| 
