Kadrina kirikumõis (Pastorat
St. Katharinen)
Arbavere (Arbafer) rüütlimõis
Hõbeda (Hoebbet) Vatku kõrvalmõis
Hulja (Huljal) rüütlimõis
Imastu (Mönnikorb) rüütlimõis
Jõepere (Jömper) rüütlimõis
Kihlevere (Kichlefer) rüütlimõis
Kolu (Heinrichshof) rüütlimõis
Lasila (Lassila) rüütlimõis
Neeruti (Buxhöwden) rüütlimõis
Pala (Pallal) Udriku kõrvalmõis
Palmse (Palms) rüütlimõis
Polli (Kurrisaar) Udriku kõrvalmõis
Saksi (Saximois) rüütlimõis
Tõdva-Kõnnu (Köndes) rüütlimõis
Udriku (Uddrich) rüütlimõis
Undla (Undel) rüütlimõis
Vatku (Wattküll) rüütlimõis
Vohnja (Fonal) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kihelkond rajati 13. sajandil Repeli muinaskihelkonna edaelapoolse osa baasil.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkonna maad jäävad valdavas enamikus kaasaegse Lääne-Virumaa koosseisu. Ainult
hõreda asustusega metsaala kihelkonna lääneservas Pala mõisa ümbruses kuulub Kuusalu vallale, olles osa kaasaegsest Harjumaast.
Kihelkond kattub enam kui poole ulatuses
Kadrina vallaga. Kihelkonna lõunapoolsed alad Udriku ja Saksi ümbruses
moodustavad Tapa valla idapoolse otsa. Kadrina valla mahukas, kuid
hõreda asustusega põhjapoolne ots vastu Soome lahte Ilumäe ja Palmse
ümbruses moodustab Vihula valla lääneosa. Samas kuulub Kadrina vallale
Loobu mõisa ümbrus, mis moodustas Haljala kihelkonna läänesopi.
Kihelkonna väike kagusopp Lasila mõisa ümbrusega kuulub Rakvere valda.
Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Lääne-Virumaa kooseisu.
| 
