|
Arrohof in Kirchspiel Nüggen, Kreis Dorpat
Aru mõis (saksa k Arrohof) loodi Lõuna-Eesti Rootsile siidumise
järgselt 1632, mil sealne maa läänistati Per Sparrele. Põhjasõja
järgselt kuulus mõis Osterwaldidele, alates 19. sajandi keskpaigast aga
von zur Mühlenite aadliperekonnale. 1913 ostis mõisa eestlane Jaan
Prüüs, kelle valdusse jäi mõisasüda ka peale 1919. aasta võõrandamist.
Sellega sai mõisast üks ligikaudu seitsmest protsendist rüütlimõisatest,
mis siirdusid eestlaste kätte.
Lameda katusega ühkekorruseline peahoone
püstitati mõisa arvatavasti 1840tel aastatel. Sellal kerkis mõisa vast
peahoone ühekorruseline esiosa; tagumine kahekorruseline osa on
arvatavasti aga vanem, pärinedes tõenäoliselt 18. sajandist Välimuses
üsna lihtsat hoonet ilmestas otsas asunud lai stiilne klassitsistlik
aken-uks (muudetud 1970tel aastatel). Selle ette püstitati hiljem
historitsistlik veranda. Mõisas oli ka hulganisti kõrvalhooneid.
Teise maailmasõja järgselt kasutati peahoonet kolhoosikontorina. Hoone
otsas paiknenud historitsistlik veranda lammutati ning stiilne aken
laoti kinni. Samuti tehti hoonele juurdeehitus. 1990tel aastatel
tagastati mõisasüda Prüüside pärijatele. Säilinud on mitmeid
kõrvalhooneid; neist esinduslikum on suur tellisait. Aida keskosal on
kolme kaaravaga kaaristu ning välimust kaunistavad ristikujulised
õhutusavad.
Ajaloolise jaotuse järgi
Tartumaale
Nõo kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Tartumaale
Konguta valla territooriumile.
| 
