Jaggowal in Kirchspiel Jegelecht, Harrien
Jägala mõis (saksa k Jaggowal) pärineb keskajast, mil ta kuulus
Tallinna piiskopile. Varaseimad teated mõisast pärinevad 1424. aastast.
17. sajandil kuulus mõis
algul de la Gardie'dele, hiljem aga Scheidingutele. Põhjasõja järgselt
oli Jägala de la Gardie'de pärijate valduses, hiljem sai temast
kroonumõis. 1731 sai mõisa omanikuks Hermann Johann Bohn.
1747. aastal omandas mõisa Adam Johann von Brevern. Von Brevernite
suguvõsa kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. 18. sajandi
keskpaigas ja teisel poolel ehitati mõisasüda ka esinduslikult välja.
Tõenäoliselt 1750-80tel aastatel püstitati mõisa väike murdkelpkatusega
ühekorruseline
barokne
peahoone. Hoone fassaadi ilmestasid liseenidega kaunistatud seinapinnad.
Fassaadi keskosas paiknes ühe akna laiune pealeehitus, mille
kolmnurkfrontoonil oli ovaalaken.
19. sajandi teisel poolel ehitati peahoonet osaliselt ringi
historitsismi vormireeglite
kohaselt.
Arvatavasti siis lisati hoone peasissekäigu ette ning ka mõlemasse otsa
kaunid puitpitsilised verandad. Tollest ajastust pärinevad tõenäoliselt
ka mitmed fassaadikaunistused, näiteks sissekäigu kohal asetsev lai
uks-aken koos seda ümbritseva rusteeritud seinapinnaga.
Tollal lisati peahoone tagaküljele ka kaks
pikka eenduvat tiibhoonet. Idapoolne tiibhoone ehitati täiesti uus,
seevastu läänepoolne tiibhoone (arvatavasti valitsejamaja) oli varem
olemas eraldiseisva hoonena.
See ühendati tollal väikese vaheosa abil peahoonega. Säärasel kujul on
peahoone säilinud enam-vähem ka meie päevini - kadunud on vaid mõlemad
otsaverandad ning sissepääsuveranda kohal paiknenud kaunis rõdu.
Peahoone lähedusse püstitati ka hulganisti
kõrvalhooneid. Need ei paiknenud erandlikuna mitte peahoone esise
auväljaku ümbruses, vaid peahoone läheduses üsnagi korrapäratult
paigutatuna.
Peahoone esise ringi vastaskülge (põhjapoolset külge) piiras Jägala
jõgi, mille kaldalt kulges veel 18. sajandil läbi Piibe maantee trass.
Avar park paiknes erandlikuna mitte mõisahoone taga, vaid tema
parempoolses otsas (lääne pool).
Võõrandamisjärgselt kolis 1920tel aastatel
mõisasüdamesse Eesti Kaitsevägi. Jägalast sai Eesti vabariigi
lennuväebaas. Teise maailmasõja järgselt asus mõisas Nõukogude Armee
Kõrgem Poliit-Ehituskool, mille tarbeks püstitati nii mõisasüdamesse kui
selle lähedusse massiliselt uusehitusi.
Ka praegu asub mõisasüda kaitsevägede suletud maa-alal. Kümmekond aastat
peale Eesti taasiseseisvumist asutati mõisas Kalevi pataljon, mis
hiljem aga likvideeriti. Kaasajal kuulub Jägala mõisakompleks koos
hilisema sõjaväelinnakuga Kaitseväe Logistikakeskusele.
Mõisa kõrvalhoonetest on enam-vähem äratuntaval kujul alles tall-tõllakuur ning ait.
Neist esimene on vähem, teine aga tundmatuseni 20. sajandil sõjaväe
tarbeks ümber ehitatud. Peahoonest kaugemal on alles veel paari tugevalt
ümber ehitatud kõrvalhoone jäänused ja varemed.
Mõisasüdame ümbruse teedevõrk on viimastel
sajanditel palju muutunud. Ajalooline Piibe maantee
(Jäneda-Aegviidu-Tallinna maantee) läbis mõisasüdant, kulgedes
praktiliselt Jägala jõe kaldalt peahoone esise auringi kohalt.
Arvatavasti 19. sajandil viidi maantee kolmsada meetrit edela poole ning
mõisakompleksi enam otseselt ei läbinud. Kaasaegne Piibe maantee on
1960te aastate teedeõgvenduste tulemusena viidud veelgi rohkem
edela/lõuna poole.
Täiesti muutunud on ka mõisakompleksi sissesõiduteed. Kaasaegne edelasse
suunduv tee on rajatud alles 20. sajandil sõjaväeosa ajal - mõisaajal
ei olnud selle asupaigas midagi. Peamine mõisaaegne sissesõidutee
kulges mööda ajaloolise Piibe maantee trassi, suundudes peahoonest lääne
poole kihelkonnakeskuse Jõelähtme suunas. Selle tee riismed on
maastikul veel praegugi näha.
Mõisasüdamest kagusse Piibe maanteele viis
400 meetri pikkune noolsirge sihitee, mis oli täies pikkuses kujundatud
alleena. Kaasajal on sellest alleest järel vaid mõned üksikud puud
tall-tõllakuuri läheduses. Sihitee ülejäänud trass on maastikult täiesti
kadunud - sellele on 20. sajandil püstitatud mitmeid sõjaväelinnaku
rajatisi. Ka mõisa auringi läheduses asunud Jägala jõe silda kaasajal
enam ei ole.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Jõelähtme kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Harjumaale
Jõelähtme valla territooriumile.
|