|
Habbat in Kirchspiel Kosch, Harrien
Habaja mõis (saksa k Habbat) loodi 1646. aastal, mil ta eraldati
Vana-Harmi mõisast.
18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, kelle
käest ta üsna pea siirdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790.
aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19.
sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte ta jäi kuni
1939. aasta võõrandamiseni.
Mõisa peahoone on ühekorruseline arhailise vanabalti planeeringuga
puitehitis. Hoone on algsel kujul ehitatud arvatavasti 18. sajandi
teisel poolel; seda iseloomustab kõrge kelpkatus, fassaadil paiknevad
paarisaknad ning kaks mantelkorstent. 19. sajandil lisati ta otstesse
põhiosast veidi kitsamad tiibhooned.
Peahoone esist piklikku väljakut ääristasid
ühest küljest ait ja kuivati, teisest küljest aga tall ning
valitsejamaja. Suur osa majandushooneid - karjakastell, riistakuur,
töölistemaja, viinavabrik jms - paiknes peahoonest ja väikesest pargist
lõuna pool. Veelgi rohkem lõunas, Kuimetsa suunduva tee lähedal asub
hollandi stiilis tuulik.
Mõisasüdant läbis (ja läbib praegugi)
Kose-Kuimetsa-Rapla maantee, mis peahoone juures kulgeb selle esise
auringi läänepoolset serva pidi.
Valdav enamik mõisa hoonetest - sh peahoone -
on säilinud meie päevini. Peahoone seisab viimased aastad küll tühjalt
ning on 2000te aastate algul veidi rüüstatud. Hoone on 20. sajandi
teisel poolel, mil ta oli kasutusel majandikontorina, kaotanud ka oma
sisemise planeeringu ja interjöörid. Suur osa kõrvalhooneid on säilinud
algsel või enam-vähem algsel kujul. Vaid valitsejamaja kohal asub 20.
sajandil püstitatud kahekorruseline hoone, milles on võib-olla kasutatud
valitsejamaja müüre. Osa kunagise peaväljaku äärseid hooneid on
sobimatu taraga eraldatud.
Mõisasüdame vahetusse lähedusse on 20.
sajandil püstitatud arvukalt uusehitusi, millega Habaja on muutunud
arvestatavaks maa-asulaks.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Kose kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Harjumaale
Kõue valla territooriumile.
| 
