|
Jegelecht in Kirchspiel Jegelecht, Harrien
Varaseimad teated Jõelähtme mõisast (saksa k Jegelecht) pärinevad 1482. aastast. Kuni 17. sajandi lõpuni kuulus ta
Anija mõisa
omanikele Zoegedele. Põhjasõja järgselt vahetas mõis mitmeid omanikke,
kuuludes nii von Fersenitele, von Mellinitele kui ka Stael von
Holsteinidele. Alates 1840. aastast kuni 1875. aastani oli mõis von
Ungern-Sternbergide aadliperekonna valduses. 1875. aastal omandas mõisa
eesti päristolu Anton Valdmann.
Kaasajal on jõe vasakkaldal, Vana-Narva maanteel paiknevast kivisillast
sadakond meetrit allavoolu asuvast mõisasüdamest säilinud hulk ümber
ehitatud hooneid ja nende varemeid. Mõisasüdames paikneb kolm hilisemat
majapidamist, mis on tekkinud mõisa hoonestuse baasil. Üks säilinud (ja
ümber ehitatud) hoonetest on arvatavasti mõisa peahoone. Mõisasüda on
suhteliselt silmapaistmatu, kuna esinduslik park seal praktiliselt
puudus ja puudub tänini.
Mõisa kohal on Vana-Narva maanteel säilinud
maaliline kitsas kolme avaga kivisild, mis on ehitatud arvatavasti 19.
sajandi alguses. Kaasaegne noolsirge maantee asub ajaloolisest maanteest
150 meetrit lõuna pool.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Jõelähtme kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Harjumaale
Jõelähtme valla territooriumile.
|
Kirchspiel Jegelecht in Harrien
Ajaloolisele Harjumaale (Harrien)
kuulunud kihelkonnas paiknes 13 mõisat - neist 1 kirikumõis,
7 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga, 1 poolmõis ja
2 linnamõisat. Sellele lisandus 5 karjamõisat.
|
 |
| |
Jõelähtme kirikumõis (Pastorat
Jegelecht)
Jägala
(Jaggowal) rüütlimõis
Jõelähtme (Jegelecht) rüütlimõis
Kallavere (Makalafer)
Maardu kõrvalmõis
Kose (Kosch) poolmõis
Kostivere (Kostifer) rüütlimõis
Maardu
(Maart) rüütlimõis
Nehatu (Nehhat) linnamõis
Rummu (Rumm) rüütlimõis
Saha (Saage) rüütlimõis
Väo (Faeht) linnamõis
Viimsi
(Wiems) rüütlimõis
Ülgase (Ilgas) Kostivere kõrvalmõis
Tekkelugu
Jõelähtne kirikukihelkond asutati 1220tel aastatel Repeli
muinaskihelkonna läänepoolsete alade põhjal. Repeli idaosa sai aluseks
Kuusalu kirikukihelkonnale.
Asukoht kaasaegse haldusjaotuses.
Kihelkond kuulub täies mahus kaasaegse Harjumaa koosseisu.
Kihelkonna kesk- ja idapoolsed alad kattuvad paljus Jõelähtme valla
aladega. Lõunas ulatub Jõelähtme vald kaugemale kui ulatus kihelkond,
hõlmates ka Haljava mõisa ümbruse Harju-Jaani
kihelkonnas. Ka idas on valla ja kihelkonna piirid erinevad: Jõelähtme
vald hõlmab osasid Kuusalu kihelkonna maid kui ka osad Jõelähtme
kihelkonna maad kuuluvad Kuusalu valda.
Kihelkonna idasopp Rummu mõisa ümbruses kuulub Kuusalu vallale.
Kihelkonna läänepoolsed alad Viimsi
poolsaarel kuuluvad Viimsi valla koosseisu (sh Viimsi mõis), Maardu
linna koosseisu (sh Kallavere mõis) ja osalt ka Tallinna linna koosseisu
(Kose ja Väo mõisad Pirita jõe ääres).
|
|
