|
Haggud in Kirchspiel Rappel, Harrien
Hagudi mõis (saksa k Haggud) on asutatud 1649. aastal. Alates
asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von
Krusensternide aadlisuguvõsale (teine levinud kirjapilt von
Krusenstjerna). Mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli
Leonhard von Krusenstern.
Mõisa kahekorruseline kivist
barokne
peahoone ehitati 18. sajandi keskpaigas. 1780tel aastatel ehitati barokne hoone ümber
varaklassitsistlikuks.
Peahoone esist auringi ääristasid peahoone suhtes sümmeetriliselt paiknenud kolme kaaravaga ait ja tall-tõllakuur.
Mõisasüdamesse viis Tallinn-Viljandi maanteelt pooleteise kilomeetri pikkune sirge sihitee, mis oli kujundatud alleena.
Sihitee suundus otse peahoone keskteljele. Majandushooned paiknesid
peahoonest suures osas põhja pool. Peahoone tagant voolab läbi Keila
jõgi. Kompleksi kuulus veel mõisasüdamest kahe kilomeetri kaugusel
edelas, Tallinn-Viljandi maantee läheduses paiknenud hollandi tuulik ja
kõrtsihoone (mõlemad ümber ehitatuna säilinud).
Mõisa peahoone jäi 1950tel aastatel
varemetesse. 1980tel aastatel hakati hoonet taastama, kuid töö piirdus
uute lagede ja katuste ehitamisega. Viimastel aastatel, mil mõis on
olnud eravalduses, on peahoonet osalt korrastatud, st tühjad aknaavad
täidetud luukidega. Kõrvalhoonetest on väikeste ümberehitustega säilinud
ait; tall-tõllakuurist on järel madalad varemed.
Hagudi mõis on kuulsa maadeuurija ja meresõitja Adam Johann von
Krusensterni (1770-1846) sünnikodu, kuigi teda seostatakse rohkem
Kiltsi mõisaga
Virumaal, mille ta 1801. aastal ostis ning seal elas. Hagudi mõisa hoovil asub Adam Johann von Krusensterni mälestuskivi.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Rapla kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Raplamaale
Rapla valla territooriumile.
| 
