Heimthal in Kirchspiel Paistel, Kreis Fellin
Heimtali mõis (saksa k Heimthal) pärineb keskajast, mil ta oli
Karksi linnusele alluv ordumõis. Mõisat on esmamainitud 1528. aastal.
Alates 1744. aastast kuulus mõis von Siversite aadliperekonnale.
Peamiselt ühekorruseline
historitsistlik
peahoone püstitati mõisa 1850ndatel aastatel Peter Reinhold von Siversi
ajal. Hoone keskosa on tiibehitistega ühendatud galeriide abil, nii
keskosal kui ka tiibhooneid ühendavatel galeriidel on Eestis erandlikud
lamekatused. Rajati ka hulk kõrvalhooneid; neist esinduslikem on
mõisasüdamest mõnisada meetrit kirdes asuv 1858. aastal valminud nelja
ümara nurgatorniga juustukoda.
Sisehooviga ringtall (tegelikult mitte ümmargune, vaid 16-nurkne ehitis) on kaasajal varemeis.
1919. aastal Friedrich von Siversilt
võõrandatud mõisahoones tegutseb alates 1932. aastast kool. 1984. aastal
restaureeritud juustukoda (mis on ekslikult tuntud ka viinaköögina) on
kasutusel seminaride ja konverentside ning pidulike ürituste
korraldamise kohana.
Mõisast poolteist kilomeetrit eemal metsas paikneb von Siversite perekonnakalmistu, mis on kaasajal metsistunud ja võsastunud.
Ajaloolise jaotuse järgi
Viljandimaale
Paistu kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Viljandimaale
Pärsti valla territooriumile.
|