Аавере Альбу Алу Анна Арукюла Агери Ахула Аммута Ао Ару Эйвере Эрвита Эсна Янеда Хуукси Имавере Яламетса Ярва-Мадизе Ярвайые Каева Каарли Каалепи Капу Калле Карину Каркузе Карлcрууе
Ajalooline Järvamaa keskusega Paides (Weißenstein) kattub suures osas
kaasaegse Järvamaa aladega.
Lahknevusi on peamiselt lääne- ja lõunaosades. Ajaloolise Järvamaa lääneserv kuulub kaasajal
Lääne-Virumaa
koosseisu. Samas kuulub kaasaegsele Järvamaale ka Võhma ja Imavere
ümbrus, mis oli osake ajaloolisest Viljandimaast. Väike erinevus on ka
maakonna loodeosas Vahastu juures - ajalooliselt kuulus see Türi
kihelkonda Järvamaal, kaasajal kuulub aga
Raplamaa
koosseisu.
Ajaloolisele Järvamaale kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda, nende nimistu leiab
siit.
Kõigi kaheksa kihelkonna keskused jäävad kaasaegse Järvamaa alale. Anna,
Järva-Madise, Paide ja Peetri kihelkonnad paiknevad kaasaegse Järvamaa
alal täies mahus. Türi kihelkonnast kuulub kaasaegse Järvamaa koosseisu
üle 90%; välja arvatud Vahastu ümbrus, mis on osa kaasaegsest
Raplamaast.
Koeru ja Järva-Jaani kihelkondade idapoolsed
alad jäävad kaasaegse Lääne-Virumaa koosseisu. Kaasaegse
Lääne-Virumaa
kooseisu jääb ka Ambla kihelkonna keskosa ja idapoolne serv koos Tapa
linnaga. Ambla kihelkonna põhjapoolne ots Aegviidu ümbruses kuulub
kaasaegse Harjumaa kooseisu.
Ajalugu.
Muinasaegne (13. sajandi alguse) Järvamaa oli 20. sajandi alguse
Järvamaast veidi väiksem ning koosnes kolmest kihelkonnast. Nimeliselt
on teada Loppegunde kihelkond, mis hõlmas hilisema Ambla ja Järva-Jaani
kihelkondade alasid. Ka Koeru
ja
Peetri
kihelkonnad pärinevad arvatavasti muinasajast; viimase keskus oli
tõenäoliselt Kareda külas. Kareda küla on peetud ka muistse Järvamaa
enda keskuseks. Muinaslinnuseid oli Järvamaal vähe, teada on vaid Jäneda
ja Merja linnused.
Paide ja Türi ümbruse alad kuulusid
muinasajal Alempoisi (Alepõhja) väikemaakonna ehk kihelkonna koosseisu.
Alempoisi peamine asustus asus arvatavasti hilisema
Türi kihelkonna
aladel, pannes nimetatud kirikukihelkonnale ka aluse. Paides asus
oletatavasti muinaslinnus - Alempoisi üks hüpoteetilistest keskustest.
Alempoisi koosseisu kuulusid ka Vändra ümbruse alad hilisemast
Pärnumaast, kuid need olid kuni 16. sajandini küllaltki inimtühjad.
13. sajandi alguse ristisõdade järgselt läks Järvamaa ordu koosseisu.
Temast sai Järva foogtkond, millega liideti ka ordule läinud Alempoisi
idapoolsed alad Paide, Türi ning Vahastu ümbruses. Nii saavutas Järvamaa
oma sajandeid kehtinud piirid. Ordu rajas oma suurlinnuse - Paide -
1265. aastal muistse Alempoisi aladele. Sellega muutus Paide Järvamaa
pealinnaks.
Keskaeg lisas olemasolevale neljale kihelkonnale veel kaks. 13. sajandil jagati Loppegunde muinaskihelkond
Ambla
ja
Järva-Jaani
kirikukihelkondadeks. Väike
Järva-Madise kihelkond
eraldati Loppegunde edelapoolsetest aladest arvatavasti 14. sajandil.
Veidi muudeti ka maakonna idapiiri. Kui muinasajal oli Järvamaa
idapiiriks Valgejõgi ning Ebavere mägi, siis Väike-Maarja kihelkonna
asutamisega Virumaal 14. sajandi lõpul nihutati piiri kümmekond
kilomeetrit lääne poole.
Uusajal lisandus veel kaks kihelkonda. 1636. aastal sai iseseisvaks
Paide kihelkond,
mille alad olid varem kuulunud Peetri ja Türi kihelkonna koosseisu.
Umbes samal ajal eraldus Peetri kihelkonna põhjapoolsetest aladest ka
Anna kihelkond,
mis jäi aga kuni Esimese maailmasõjani Paide kihelkonnaga osalt seotuks.
16. sajandi keskpaigas toimunud Liivi sõja järgselt läks Järvamaa Rootsi
riigi koosseisu. Maakonna lõunapoolsed alad (sh paide) olid 1620tel
aastatel toimunud Rootsi-Poola sõja tallermaaks. Alates 18. sajandi
alguses toimuinud Põhjasõjast kuulus Järvamaa ühes kogu muu Eestiga Vene
impeeriumile.
13.-14. sajandeil välja kujunenud piirides jäi Järvamaa püsima kuni 1950. aasta haldusreformini.
Кирхи
Kirchspiel Ampel in Jerwen
Ajaloolisele Järvamaale (Jerwen)
kuulunud kihelkonnas paiknes 30 mõisat -
1 kirikumõis,
19 rüütlimõisast peamõisat koos 7 kõrvalmõisaga ning 3 poolmõisat.
Sellele lisandus 17 karjamõisat.
|
|
|
Ambla kirikumõis (Pastorat Ampel)
Aru (Arrohof) Lehtse kõrvalmõis
Jootme (Jotma) rüütlimõis
Jäneda (Jendel) rüütlimõis
Järvajõe (Jerwajöggi) rüütlimõis
Kaarli (Karlshof) Saksi kõrvalmõis
Kalle (Kalle) Saiakopli kõrvalmõis
Karkuse (Karkus) rüütlimõis
Koigi (Koik) rüütlimõis
Kukevere (Kuckofer) rüütlimõis
Kurge (Kurküll) Lehtse kõrvalmõis
Kuru (Kurro) rüütlimõis
Käravete (Kerrafer) rüütlimõis
Lehtmetsa (Lechtmetz) poolmõis
Lehtse (Lechts) rüütlimõis
Linnape (Linnapäh) rüütlimõis
Moe (Muddis) rüütlimõis
Nõmmküla (Nömküll) poolmõis, varem rüütlimõis
Prümli
(Heidemetz) Rava kõrvalmõis
Pruuna (Tois) rüütlimõis
Põriki (Porrik) Pruuna kõrvalmõis
Raka (Rakkamois) rüütlimõis
Roosna (Sonorm) rüütlimõis
Rägavere (Reggafer) Linnape kõrvalmõis
Räsna (Resna) rüütlimõis
Saiakopli (Neuhof) rüütlimõis
Tamsalu (Tamsal) rüütlimõis
Tapa (Taps) rüütlimõis
Trilli (Lilienberg) Saiakopli kõrvalmõis
Uudeküla (Udenküll) rüütlimõis
Tekkelugu.
Ambla kirikukihelkond rajati 13. sajandi esimesel poolel. Muinasajal
asus selle kohal Loppegunde muinaskihelkond, mis hõlmas ka hilisema
Järva-Jaani kirikukihelkonna alasid.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Nii pindalalt kui ka mõisate arvult väga suur kihelkond on jaotatud kolme kaasaegse maakonna — Järvamaa, Lääne-Virumaa
ja Harjumaa — vahel.
Kihelkonna enamik selle kesk- ja idaosas ehk
Jäneda, Lehtse, Tapa, Nõmmküla ja Saksi ümbrus kuulub Lääne-Virumaale,
moodustades Tapa valla tuumiku. Kihelkonna kagunurk Tamsalu
ümbruskonnaga kuulub Tamsalu valla tuumikalasse, mis asub ka kaasaegsel
Lääne-Virumaal.
Kihelkonna lõunapoolne osa koos
kihelkonnakeskusega moodustab Ambla valla, mis asub kaasaegsel
Järvamaal. See vald ulatub kihelkonna piiridest edela suunas väljagi.
Ambla kihelkonna põhjaosa kuulub aga
kaasaegse Harjumaa kooseisu: Aegviidu ümbrus Aegviidu ja Anija
valdadesse, idapoolsed metsa-alad aga Kuusalu valla koosseisu. |
|