Halliste kirikumõis (Pastorat Hallist)
Abja (Abia) rüütlimõis
Kaarli (Karlsberg) Õisu kõrvalmõis
Kaubi e Uue-Pornuse (Neu-Bornhusen)
rüütlimõis
Pekre (Pekker) Vana-Kariste kõrvalmõis
Penuja (Penneküll) rüütlimõis
Pornuse (Alt-Bornhusen) rüütlimõis
Uue-Kariste (Neu-Karrishof) rüütlimõis
Vana-Kariste (Alt-Karrishof) riigimõis
Vanamõisa (Friedrichsheim) rüütlimõis
Veelikse (Felix) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kirikukihelkond asutati 13. sajandil samanimelise (Halliste, Aliste) muinaskihelkonna põhjal.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Viljandimaa aladele.
Kihelkonna põhjapoolne osa koos
kihelkonnakeskusega moodustab Halliste valla tuumiku, mis ulatub kirdes
Õisu mõisa ümbruskonnas ka kihelkonna aladelt välja, Paistu kihelkonna
aladele ajaloolisel Viljandimaal.
Kihelkonna lõunapoolne osa moodustab Abja
valla tuumiku, mis ulatab ka läänes ja lõunas kihelkonna piiridest
välja. Läänes kuuluvad Abja valda mõned Saarde kihelkonna idaserva
külad. Lõunas kuulub Abja valda aga Laatre (saksa k Moiseküll) mõisa ümbrus, mis ulatub sopina Lätimaa sisse ning oli osa Ruhja (saksa k Rujen, läti k Ruijena)
kihelkonnast ajaloolisel Volmarimaal.
| 
