Абья
Аудру
Ахасте
Аннамыйза
Аре
Энге
Халинга
Халлисте
Ханила
Хяардемеесте
Иллусте
Йыыпре
Яария
Каарли
Кайсма
Калли
Камби
Кангру
Каркси
Кастна
Кауби
Kirchspiel Gudmannsbach in Kreis Pernau
Ajaloolisele Pärnumaale (Kreis Pernau)
kuulunud kihelkonnas paiknes
4 mõisat - 1 kirikumõis ja
3 riigimõisat.
Häädemeeste kirikumõis
(Pastorat Gudmannsbach)
Häädemeeste (Gudmannsbach)
riigimõis
Orajõe (Orrenhof) riigimõis
Tahkuranna (Tackerort) riigimõis
Tekkelugu.
Kihelkond asutati 1862. aastal, varem oli ta Saarde kihelkonna mereäärne ala.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Pärnumaa aladele.
Kihelkond hõlmab kitsa rannariba Liivi lahe ääres alates Pärnu kihelkonna aldest (linnast) kuni Volmari (saksa k.
Wolmar, läti k. Valmiera) maakonna alguseni Treimani
juures 5 km veidi enne Iklat. (Ikla ümbrus vahetult enne Läti piiri
kuulus ajaloolisele Volmarimaale Salatsi kihelkonda ning on tegelikult
osa muistsest liivlaste Metsapoole
— läti k. Metsepole — muinaskihelkonnast.)
Häädemeeste kihelkonna lõunaosa kuulub
Häädemeeste valda; viimane hõlmab lisaks veel suuri hõreda asustusega
alasid ida pool Saarde kihelkonna aladel. Kihelkonna põhjapoolne
kolmandik moodustab Tahkuranna valla lõunaosa.
|
Kirchspiel Hannehl in Wiek
Ajaloolisele Läänemaale (Wiek)
kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat - 1 kirikumõis ning
5 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga.
Sellele lisandus 3 karjamõisat
|
 |
| |
Hanila kirikumõis (Pastorat Hannehl)
Massu (Massau) rüütlimõis
Mõisaküla (Moisaküll) Massu
kõrvalmõis
Mõtsu (Metzeboe) rüütlimõis
Paadrema (Padenorm) rüütlimõis
Paatsalu (Patzal) rüütlimõis
Uue-Virtsu (Neu-Werder) Vana-Virtsu
kõrvalmõis
Vana-Virtsu (Alt-Werder,
Schloß Werder) rüütlimõis
Voose (Wosel) Massu kõrvalmõis
Tekkelugu.
Hanila kihelkond oli olemas juba muinasajal (13. sajandi algul), mil ta
kandis Kotsu nime. Ristisõdade järgselt tekkis selle baasil
kirikukihelkond.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kahe lahustükina paiknev kihelkond ulatub nii kaasaegse
Läänemaa kui ka kaasaegse Pärnumaa aladele.
Hanila kihelkonna põhjapoolne põhitükk
moodustab Hanila valla põhjapoolse kaks kolmandikku ning jääb kaasaegse
Läänemaa koosseisu. Kihelkonna lõunapoolne lahustükk — Paatsalu, Mõtsu
ja Paadrema mõisate alad koos ümbrusega — kuulub praktiliselt täies
mahus Varbla valda kaasaegsel Pärnumaal.
Enne 17.-18. sajandit hõlmas Hanila kihelkond lisaks veel tervet
Varbla kihelkonda,
mis jääb ka kaasaegse Pärnumaa aladele.
|
|
Kirchspiel Hallist in Kreis Pernau
Ajaloolisele Pärnumaale (Kreis Pernau)
kuulunud kihelkonnas paiknes 11 mõisat -
1 kirikumõis,
7 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning
1 riigimõis koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 7 karjamõisat.
|
|
| |
Halliste kirikumõis (Pastorat Hallist)
Abja (Abia) rüütlimõis
Kaarli (Karlsberg) Õisu kõrvalmõis
Kaubi e Uue-Pornuse (Neu-Bornhusen)
rüütlimõis
Pekre (Pekker) Vana-Kariste kõrvalmõis
Penuja (Penneküll) rüütlimõis
Pornuse (Alt-Bornhusen) rüütlimõis
Uue-Kariste (Neu-Karrishof) rüütlimõis
Vana-Kariste (Alt-Karrishof) riigimõis
Vanamõisa (Friedrichsheim) rüütlimõis
Veelikse (Felix) rüütlimõis
Tekkelugu.
Kirikukihelkond asutati 13. sajandil samanimelise (Halliste, Aliste) muinaskihelkonna põhjal.
Asukoht kaasaegses haldusjaotuses.
Kihelkond jääb tervikuna kaasaegse Viljandimaa aladele.
Kihelkonna põhjapoolne osa koos
kihelkonnakeskusega moodustab Halliste valla tuumiku, mis ulatub kirdes
Õisu mõisa ümbruskonnas ka kihelkonna aladelt välja, Paistu kihelkonna
aladele ajaloolisel Viljandimaal.
Kihelkonna lõunapoolne osa moodustab Abja
valla tuumiku, mis ulatab ka läänes ja lõunas kihelkonna piiridest
välja. Läänes kuuluvad Abja valda mõned Saarde kihelkonna idaserva
külad. Lõunas kuulub Abja valda aga Laatre (saksa k Moiseküll) mõisa ümbrus, mis ulatub sopina Lätimaa sisse ning oli osa Ruhja (saksa k Rujen, läti k Ruijena)
kihelkonnast ajaloolisel Volmarimaal.
|
|
