|
Annia in Kirchspiel St. Johannis, Harrien
Anija mõisat (saksa k Annia, varem ka Hannijöggi) on
esmamainitud 1482. aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Arvatavasti on
mõis asutatud millalgi 1355 ja 1482. aasta vahelisel ajal. Keskajal oli
mõis arvatavasti välja ehitatud kivist vasallilinnusena.
1671. aastal omandas mõisa Jacob Staël von
Holstein, kes ehitas sinna barokse kahekorruselise peahoone. Arvatakse,
et tollane Anija mõisahoone sai eeskujuks nii
Maardu,
Aa
kui ka
Palmse
mõisahoonetele, mis kõik kerkisid 17. sajandil.
Praeguseni säilinud peahoone püstitas mõisa Matthias Staël von Holstein
19. sajandi esimestel aastatel. Kahekorruseline kelpkatusega
hilisbarokne
hoone oli 1801. aastal (teistel andmetel 1802. aastal) valmides oma
stiili üks hilisemaid. Hoone peakorruseks on esimene korrus, kus
paiknesid esindusruumid. Siseruumide osas on hoone tagasihoidlik, kuid
seda rikkalikumad on ta fassaadid. Nii esifassaadi kui ka tagakülje
keskosa kaunistavad ainulaadsed stukktahvlid. 19.-20. sajandi vahetusel
lisati peahoone tagaküljele väike historitsistlik
veranda.
Peahoonele lisandus Anijal suur hulk kõrvalhooneid. Peahoone
parempoolses osas paiknes massiivne kaaristuga aidahoone. Ait oli Eesti
mõisates küllaltki erandlikuna kahekorruseline, kusjuures kõrge kaaristu
ulatus läbi kahe korruse. Peahoone vastas, teisel pool auringi asus
sisehooviga tallide ja lautade kompleks. Tallihoone peahoone poolne külg
oli kujundatud samuti kaaristuna.
Peahoone vasakpoolses otsas asetseb ühekorruseline teenijatemaja, veidi
eemal paiknes samas stiilis valitsejamaja (viimane kaasajal hävinud).
Teenijatemaja ees paikneb väike tiik. Peahoone taga asetseb väga suur ja
liigirikas park. Park sai oma lõplikud mõõtmed 20. sajandi algul von
Wahlide omanduses. Piibe maanteelt Soodlast suundub mõisasüdamesse 2
kilomeetri pikkune sirge sihitee, mis algselt suubus peahoone esisele
auringile. Majandushooned paiknesid enamikus peahoonest põhja pool,
neist vaatamisväärsem on 20. sajandi algul valminud maakivist ja
punastest tellistest kolmekorruseline meierei.
1843. aastal siirdus mõis von Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa
valdusse. 1905. aasta mõisarüüste järel müüdi mõis Marie von Wahl’ile
(sünd. von Lieven), kelle käest ta 1919 ka võõrandati. Mitmed allikad
räägivad ka mõisahoone mahapõletamisest 1905. aastal, kuid see teave on
väär. Hoone siiski tollal põlenud ei ole – kuigi ei saa välistada, et
mingis ruumis või mingite kõrvalhoonete juures väike lõke või rüüstamine
tehti.
1924. aastal kolis mõisahoonesse kohalik
algkool, mis tegutses seal (väikese vaheajaga 1975-90) kuni 2002.
aastani. Hoones on paiknenud ka sovhoosi osakonnakeskus. 1990ndate algul
osaliselt renoveeritud hoones tegutseb praegu raamatukogu ja kohalik
rahvamaja.
Hoone on avatud vaatamiseks ka kõikidele soovijatele. Kontakt: pille.kulla@mail.ee, tel. 604 6580, 5568 3810.
Säilinud on ka enamik kõrvalhooneid, paljud neist küll ümber ehitatud.
Näiteks tallikompleks on oma algse välimuse täielikult kaotanud ning
selle kaaristu on kinni laotud.
Mõisasüdamest lõunasse, Kehrasse suunduva
maantee äärde on 20. sajandi teisel poolel püstitatud mitmeid
korterelamuid, mis tegid Anijast väikese maa-asula.
Ajaloolise jaotuse järgi
Harjumaale
Harju-Jaani kihelkonda
kuulunud mõis jääb kaasajal
Harjumaale
Anija valla territooriumile.
| 
