Aakre mõisat (saksa k Ayakar) on esmamainitud 1557. aastal. Nii keskajal kui ka enamiku poola ajast kuulus mõis Kaweritele. Kui Lõuna-Eesti läks 1620tel aastatel Rootsi alluvusse, siirdus mõis von Flemmingite omandusse. 17. sajandi lõpul mõis riigistati ning oli riigi omanduses kuni 1798. aastani. Siis kinkis Vene keiser Paul I mõisa von Rehbinderitele. Edasi oli mõis von Günzlerite ja von Engelhardtide valduses.

Alates 1853. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Rohlandite omanduses. Viimane omanik oli Woldemar von Rohland.

Mõisa ühekorruseline pikk kivist peahoone ehitati 19. sajandi alguskümnenditel. Klassitsistliku kivihoone keskosa kaunistas algselt segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon.

Mõisate 1919. aasta riigistamise järel kolis hoonesse kohalik kool. Kooli vajadusi arvestades ehitati hoone 1934. aastal Arnold Matteuse projekti järgi tundmatuseni ümber - siis tekkisid talle viilkatused ning kadus ka klassitsistlik frontoon. Aakre lasteaed-algkool asetseb hoones praegugi, kuigi nõukogude perioodil ta pikalt ei tegutsenud.

Kõrvalhoonetest on mõisas säilinud üsnagi mitmeid. Neist esinduslikem on kaunis viie kaaravaga tellistest ait 18. sajandist peahoone läheduses. Kaasajal on see tulekahjujärgselt küll kahjuks varemetes, kuid müürid on säilinud. Säilinud on stiilse viiluga laudakompleks ning suur viinavabrikuhoone.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Rõngu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Puka valla territooriumile.