Alu mõisast (saksa k Allo) pärinevad esmateated 1409. aastast. Mõis oli arvatavasti juba keskajal kivihoonestusega. 17. sajandil kuulus mõis von Uexküllidele ja von Wrangellidele. Põhjasõja järgselt vahetas ta palju omanikke; ta on olnud nii von Rosenite, von Bistramite kui ka von Tiesenhausenite suguvõsade valduses.

1858. aastal omandas Alu mõisa naabermõisa Sikeldi omanik Otto von Lilienfeld. Ta lasi lammutada vanemad arhaliliste keldritega hooned ning hakkas rajama uut peahoonet.

1862. aastal alustati ehitustöid Narva Kreenholmi arhitekti Paul Friedrich Wilhelm Alishi juhtimisel; hoone valmis 1875. aastal lõplikult aga Friedrich Modi projekti järgi. Tulemuseks oli Eesti üks omapäraseid neogooti stiilis mõisahooneid, mille massiivne kuubikujuliune vorm, viiekorruseline nurgatorn ning sakmeline rinnatis olid mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.

Rudolf von Lilienfeldilt 1919 võõrandatud mõisahoones asus 1920-30tel aastatel kool, peale teist maailmasõda oli ta Eesti Põllumajandustehnika omanduses. 1999. aastal omandas mõisahoone Kaitseliit, kes rajas sinna oma õppekeskuse. Seoses sellega restaureeriti mõisahoone 2000ndate aastate algul.

Peahoone juures asub maaliline park koos tiigiga. Kõrvalhooneid on säilinud vähe, vaatamisväärseim on neogooti stiilis ait. Mõisasüdamesse ja selle lähiümbrusse on 20. sajandi teisel poolel kerkinud arvukalt uusehitisi, millega on tekkinud arvestatav maa-asula.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Rapla valla territooriumile.