Elistvere mõis (saksa k Ellistfer) on ümbruskonna üks vanimaid - juba 1355. aastal on seda mainitud kui olemasolevat. Keskajal kuulus mõis algul Taubedele ja Ungernitele, alates 17. sajandi algusest aga von Wrangellidele. Hiljem oli mõis von Stackelbergide omanduses, mil ta ehitati ka esinduslikuna välja.

Luksuslik hilisbarokne kahekorruseline peahoone valmis mõisas Reinhold Johann von Stackelbergi ajal 1785. aastal - oma stiili üks esinduslikumaid mõisahooneid kogu Eestis. Hoone tegi eriti pilkupüüdvaks kõrge sokkel, suur maht ning kõrge kelpkatus. Peahoonega samal ajastul püstitati selle esiväljaku äärde stiilne hilisbarokne ait, kaks kahekorruselist kõrvalhäärberit ja muid kõrvalhooneid, mis moodustasid sümmeetrilise ansambli. Samuti rajati suur park.

1870. aastal siirdus mõis von Ungern-Sternbergide omandusse, kelle kätte ta jäi kuni mõisate võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Adelaide von Ungern-Sternberg.

Mõisa peahoone on hävinud, see lammutati 1930tel aastatel. Säilinud on esinduslik kaaristuga ait, mis on Eesti üks kaunimaid hilisbarokseid mõisaaitu. Aida fassaadi kaunistab 9 ümarkaart, kaarte vaheline ala on kaunistatud pilastritega. Alles on ka mitmeid muid kõrvalhooneid, osalt küll ümber ehitatult ja osalt varemetena.

1990tel aastatel alustas suures mõisapargis tegevust Elistvere loomapark, millest on kaasajal kujunenud üks turismimagneteid. Kontakt: http://www.vooremaastik.ee/elistvere/, elizoo@hot.ee, tel. 776 4666, 53 465 030.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Äksi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Tabivere valla territooriumile.