Arkna mõis (saksa k Arknal) loodi 1772. aastal põhja pool asuvast Varangu mõisast eraldamise teel. Algselt von Hastferite ja seejärel von Taubede käes olnud mõisa ostis 1875. aastal Julius von Schubert.
Julius von Schubert lasi 1877-79 mõisa püstitada tänini säilinud esindusliku historitsistliku peahoone. Hoone ebasümmeetrilist fassaadi ilmestavad eri laiusega eenduvad risaliidid vasakpoolsel osal on see kolme akna laiune ning parempoolsel osal ühe akna laiune. Fassaadi keskosal, sissepääsu ees, on historitsistlik lameda katusega veranda, mida ilmestavad neogooti tornikesed.
Von Schubertite suguvõsa kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni, selle viimane omanik oli Bernhard von Schubert. Pikki aastakümneid põllumajandusliku kooli käsutuses olnud mõis on viimased aastad eraomanduses. Peahoonest ida poole jääb suur park ning kaunid graniidist sillad üle pargis asuvate kraavide/kanalite.
Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Rakvere kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Rakvere valla territooriumile.