Ajaloolisele Läänemaale (Wiek) kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat - 1 kirikumõis ning 5 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 3 karjamõisat |
Hanila kirikumõis (Pastorat Hannehl) Massu (Massau) rüütlimõis Mõisaküla (Moisaküll) Massu kõrvalmõis Mõtsu (Metzeboe) rüütlimõis Paadrema (Padenorm) rüütlimõis Paatsalu (Patzal) rüütlimõis Uue-Virtsu (Neu-Werder) Vana-Virtsu kõrvalmõis Vana-Virtsu (Alt-Werder, Schloß Werder) rüütlimõis Voose (Wosel) Massu kõrvalmõis Tekkelugu. Hanila kihelkond oli olemas juba muinasajal (13. sajandi algul), mil ta kandis Kotsu nime. Ristisõdade järgselt tekkis selle baasil kirikukihelkond. Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kahe lahustükina paiknev kihelkond ulatub nii kaasaegse Läänemaa kui ka kaasaegse Pärnumaa aladele. Hanila kihelkonna põhjapoolne põhitükk moodustab Hanila valla põhjapoolse kaks kolmandikku ning jääb kaasaegse Läänemaa koosseisu. Kihelkonna lõunapoolne lahustükk — Paatsalu, Mõtsu ja Paadrema mõisate alad koos ümbrusega — kuulub praktiliselt täies mahus Varbla valda kaasaegsel Pärnumaal. Enne 17.-18. sajandit hõlmas Hanila kihelkond lisaks veel tervet Varbla kihelkonda, mis jääb ka kaasaegse Pärnumaa aladele. |