Adila mõisat (saksa k Addila) on esmamainitud 1586. aastal, mil ta kuulus Risbiteritele. Põhjasõja järgselt oli mõis von Hoyningen-Huenede valduses. 1843. aastal omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle käest ta 1887 siirdus von Ungern-Sternbergide omandusse. 20. sajandi esikümnendil vaheldusid mitmed omanikud - Karl von Lueder, Gustav von Knorring, Adolf von Ramm ja Franz de Vries. 1913. aastal omandas mõisa Talurahva Põllupank ja mõisasüda jagati taludeks.

Mõisa peahoone oli pikk ühekorruseline viilkatusega ehitis, püstitatud arvatavasti 19. sajandi keskpaigas. Kaasajal on nii peahoonest kui ka muust mõisakompleksist alles tühised riismed. Peahoonest on järel ühe otsa varemeid võsastunud pargis. Kõrvalhoonete enamik on hävinud, vaid paar hoonet on hilisema talukompleksi koosseisu ümber ehitatuna alles.