Kabala mõisat (saksa k Kappel) on esmamainitud 1469. aastal. 16.-17. sajandil kuulus mõis von Hastferite ja von Krusensternide suguvõsadele. 1797. aastal omandas mõisa Kehtna mõisa tollane omanik Frommhold von Vietinghoff. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus Kabala mõis Kuusiku mõisa omanikule Otto von Lilienfeldile.

Mõisa peahoone on massiivsete paksude müüridega arhailine ehitis, mis vastab vanabalti mõisahoone planeeringule. Suur osa hoone keldritest ja ka müüridest pärineb arvatavasti keskajast — ta asukoht jõeäärsel künkal sobib ideaalselt vasallilinnuse jaoks ning ka ebakorrapärane müüriladu (eriti keldrites) viitab ümberehitustele vanadest ehitistest. Hoone keskosas paikneb Eesti üks ruumikamaid mantelkorstnaid, mille sisemõõtmed on ligikaudu 4x6 meetrit (praegu kasutusel koridorina).

Oma lõpliku kuju, mõõtmed ning kõrge kelpkatuse sai hoone arvatavasti 18. sajandi lõpul, mil hoonet pikendati parempoolsest otsast. Väike eeskoda ning kaaraknad pärinevad 1860te aastate ümberehitusest. Mõisahoones asuvad kaasajal Raikküla vallavalitsus ja raamatukogu.

Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid. Neist vaatamisväärseim on peahoone esise väljaku vasakul küljel paikev ait 18. sajandist. Aida fassadi ilmestab viis kaarava. 20. sajandi algul lisati aida parempoolsele otsale kahekorruseline kuivatihoone. Ülejäänud kõrvalhooned on enamikus ümber ehitatud.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Raikküla valla territooriumile.