Ajaloolisele Virumaale (Wierland) kuulunud kihelkonnas paiknes 19 mõisat - 1 kirikumõis ning 15 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 10 karjamõisat. |
Kadrina kirikumõis (Pastorat St. Katharinen) Arbavere (Arbafer) rüütlimõis Hõbeda (Hoebbet) Vatku kõrvalmõis Hulja (Huljal) rüütlimõis Imastu (Mönnikorb) rüütlimõis Jõepere (Jömper) rüütlimõis Kihlevere (Kichlefer) rüütlimõis Kolu (Heinrichshof) rüütlimõis Lasila (Lassila) rüütlimõis Neeruti (Buxhöwden) rüütlimõis Pala (Pallal) Udriku kõrvalmõis Palmse (Palms) rüütlimõis Polli (Kurrisaar) Udriku kõrvalmõis Saksi (Saximois) rüütlimõis Tõdva-Kõnnu (Köndes) rüütlimõis Udriku (Uddrich) rüütlimõis Undla (Undel) rüütlimõis Vatku (Wattküll) rüütlimõis Vohnja (Fonal) rüütlimõis Tekkelugu. Kihelkond rajati 13. sajandil Repeli muinaskihelkonna edaelapoolse osa baasil. Asukoht kaasaegses haldusjaotuses. Kihelkonna maad jäävad valdavas enamikus kaasaegse Lääne-Virumaa koosseisu. Ainult hõreda asustusega metsaala kihelkonna lääneservas Pala mõisa ümbruses kuulub Kuusalu vallale, olles osa kaasaegsest Harjumaast. Kihelkond kattub enam kui poole ulatuses Kadrina vallaga. Kihelkonna lõunapoolsed alad Udriku ja Saksi ümbruses moodustavad Tapa valla idapoolse otsa. Kadrina valla mahukas, kuid hõreda asustusega põhjapoolne ots vastu Soome lahte Ilumäe ja Palmse ümbruses moodustab Vihula valla lääneosa. Samas kuulub Kadrina vallale Loobu mõisa ümbrus, mis moodustas Haljala kihelkonna läänesopi. Kihelkonna väike kagusopp Lasila mõisa ümbrusega kuulub Rakvere valda. Kõik nimetatud alad kuuluvad kaasaegse Lääne-Virumaa kooseisu. |