Hagudi mõis (saksa k Haggud) on asutatud 1649. aastal. Alates asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Krusensternide aadlisuguvõsale (teine levinud kirjapilt von Krusenstjerna). Mõisa viimane 1919. aasta võõrandamise eelne omanik oli Leonhard von Krusenstern.

Mõisa kahekorruseline kivist barokne peahoone ehitati 18. sajandi keskpaigas. 1780tel aastatel ehitati barokne hoone ümber varaklassitsistlikuks. Peahoone esist auringi ääristasid peahoone suhtes sümmeetriliselt paiknenud kolme kaaravaga ait ja tall-tõllakuur. Mõisasüdamesse viis Tallinn-Viljandi maanteelt pooleteise kilomeetri pikkune sirge sihitee, mis oli kujundatud alleena. Sihitee suundus otse peahoone keskteljele. Majandushooned paiknesid peahoonest suures osas põhja pool. Peahoone tagant voolab läbi Keila jõgi. Kompleksi kuulus veel mõisasüdamest kahe kilomeetri kaugusel edelas, Tallinn-Viljandi maantee läheduses paiknenud hollandi tuulik ja kõrtsihoone (mõlemad ümber ehitatuna säilinud).

Mõisa peahoone jäi 1950tel aastatel varemetesse. 1980tel aastatel hakati hoonet taastama, kuid töö piirdus uute lagede ja katuste ehitamisega. Viimastel aastatel, mil mõis on olnud eravalduses, on peahoonet osalt korrastatud, st tühjad aknaavad täidetud luukidega. Kõrvalhoonetest on väikeste ümberehitustega säilinud ait; tall-tõllakuurist on järel madalad varemed.

Hagudi mõis on kuulsa maadeuurija ja meresõitja Adam Johann von Krusensterni (1770-1846) sünnikodu, kuigi teda seostatakse rohkem Kiltsi mõisaga Virumaal, mille ta 1801. aastal ostis ning seal elas. Hagudi mõisa hoovil asub Adam Johann von Krusensterni mälestuskivi.

Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Rapla kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Raplamaale Rapla valla territooriumile.