16. sajandi keskpaiku rajatud Holdre mõis (saksa k Hollershof, varem Morsel Ilmus) kuulus kuni 1767. aastani Holleritele, kust pärineb ka mõisa nimi. Hiljem oli mõis paljude omanike käes. Alates 1909. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis Woldemar von Ditmarile.

Heimatstiili sugemetega juugendstiilis peahoone püstitati mõisa 1910. aasta paiku Woldemar von Ditmari ajal. Varem ei olnud mõisakeskus esinduslikus laadis välja ehitatud.

Hoone arhitektiks oli Otto Wildau, kes on ka lähedal asuvate Taagepera ja Karki (kaasajal Läti aladel) mõisahoonete projekti autor. Erinevalt Taagepera mõisa sihvakast ja massiivsest tornist oli Holdresse plaanitud rajada väike puidust haritorn. Millegipärast jäi torn Holdres lõpuks sootuks püstitamata, tornilaadseina mõjuvad vaid sihvakad katusega korstnad. Holdre mõisahoone on Taagepera omast ka palju väiksem, olles põhiosas ühekorruseline. Teine korrus on suurelt osalt mansardkorrus.

1919. aasta riigistamise järel kolis hoonesse kohalik kool, mis tegutses seal kuni 1960ndate aastateni. Lisaks asusid hoones veel raamatukogu, külakeskus jm kohaliku valla asutused. Peale kooli sulgemist kohandati mõisahoone pioneerilaagri tarbeks. Alates 1990test aastatest on mõis eravalduses, kuid seisnud tühjalt ja kasutuseta; praeguseks on hoone ümbrus märkimisväärselt võsastunud. Kõrvalhooneid ei ole säilinud.

Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Helme kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Helme valla territooriumile.